31 mai 2020

"Mursik on valmis koju minema!"

Sel nädalal kütsid kõige enam kirgi kaks kassilugu, kes inimese käe läbi viga said. Esimene lugu on oma õnneliku lahenduse leidnud ja kordades rohkem vigastatud Mursiku oma jõuab selleni loodetavasti kohe nüüd.

Nii Kikule kui Mursikule tuli hulganiselt kodupakkumisi ja see on ka igati inimlik - emotsioon nimelt sunnib sind takka ülekohtule vastu astuma ja piinatut hoidma ning kaitsma. Paraku emotsioon lahtub ja seetõttu annan alati settimiseks aega, et see va õige inimene ikka välja sõeluda.



Tänaseks pole reaalseid kodupakkujaid enam kuskil - nad on haihtunud nagu kevadine lumi, aga oskasin seda ette näha. Puhas psühholoogia. Kikule tuli palju pakkumisi ja sestap räägin neist viiega veel läbi kuna mõlemad kassid on sarnased nagu kaks tilka vett. Kui kõrvuti panna siis vahet ei tee.


Munalaksmesse Mursik tagasi ei lähe! Kohalik rahvas küll soovib seda, aga ei saa. Selleks on kaks põhjust:

1. Märatsev hull elab endiselt seal ja suureks ohuks
2. Majaelanikud jätsid Mursiku tegelikult hätta ja nüüd klatin ära esimeses loos olnud ebatäpsuse, mis alles hiljem selgus.

"Добрый вечер,это я звонила по поводу Мурзика по номеру 112. Можно написать хоть кратко но на русском языке, что бы люди могли все понимать. Пожалуйста и сообщайте состояние Мурзика с Муналаскме. Я часто езжу в муналаскме и Мурзика знаю ещё маленьким. По этому сразу звонила на номер 112.как только позвонили мне люди от туда. Спасибо вам ещё раз и низкий поклон вам."

Mursiku päästis tegelikult proua Ljudmila Andronova, kes politseile julmast kassipeksust teada andis. Kohalik rahvas vaatas kiisu vaikset hääbumist niisama pealt ja laiutasid käsi. Noh piima andsid ja pai tegid ikka ka. Õnneks nad kõllasid Ljudmillale, kes ei hakanud niisama kurva hala kuulamise peale aega raiskama.

Mursik ristiti Loomade Kiirabi Kliinikus Joosepiks. Ka sealsele naisperele on ta väga sügavalt hinge pugenud ja nad hoolitsevad tema eest rohkem kui ükski kirjutatud või kirjutamata määrus käseb. Kass võetakse puhkenurgas diivanile, et ta end üksi ei tunneks. Mursik-Joosep laseb sellel rahumeeli sündida ja naudib hellusi täiel rinnal.

"Joosep on täielik hurmur! Ta on nii sõbralik, tänulik, tore ja tuhat asja veel! Sa Heiks pead talle ülihea kodu leidma!",
käiakse mulle muudkui pinda.

"Napakad, ma alati valin parimatest parimad kodud välja! Nad võiksid juba seda teada!"

Ja seda va parimat kodu ma üritangi nüüd leida. Emotsioonid maha ja mõelge rahulikult järele. Ja kui oled valmis Mursik-Joosepile jätkuvalt tema päevade lõpuni armastust, süüa, hoolitsust ja ravi tagama, siis ma annan sellele liidule ka oma õnnistuse. Aamen!

Messi siinsamas feissaris või saada kiri heiki@animalrescue.ee


Tühine asi inimesele, aga väga suur samm kiisule, kelle puhul polnud veel kaks päeva tagasi kindel kas ta üleüldse ellu jääb? Edasi Mursik, ainult edasi! Õhk ei kogune enam keresse, vedelik samuti mitte, luupea püsib pesas, aga liikumine on ka puuris väga piiratud. Elame-näeme, aga saime vist taas hakkama. Homme koju.


Olgu veel lisatud, et kuna kass võib vajada tulevikus vajada käpaoppi, siis uus omanik kartma ei pea! Need kulub katab gäng ilma igasuguse mokalaadata. Minu sõna selle peale! Ka praegu vajab ta järelravi ja kõrgendatud tähelepanu ning hoolitsust.

NB! Homme tuuseldan Tartumaal ja astun ka Ring FM raadiumist läbi. Ei peagi mainimagi, et kella 10-paiku kuulavad kõik targad inimesed just seda raadiot. Tegelikult mainisin seda sellepärast, et siis saan kassikese ka sinnakanti ära tuua. Tallinnast saja kilomeetri raadiuses elava pere võib kiisukese aga kasvõi täna õhtul minu kaudu kätte saada.

Mursik antakse esialgu üle hoiukodu lepinguga ja jääb gängi hingekirja. Ära solvu, aga ma ei tunne sind ja see näriks mul hinge seest kui ta edasine elu halb oleks. Seotud lood: