Jagan siin omi mõtteid elust ja loodusest. Palju pajatan ka oma suurtest sõpradest loomadest. Teinekord viskan aga niisama villast, kuid loodan, et hea lugeja oskab lorajutu ikka ää tunda. Sellest blogist ei leia te hoolikalt valitud sõnu ning kui asjad on omadega ikkapees, siis nii ka kirjutan. Olen nagu olen ja vaevalt enam muutun. Ma ei proovigi sulle ega kellegile teisele meeldida. Nüüd tead vähemalt arvestada ja loodetavasti pikka viha ei pea kui mõni mu jutuke või arusaam vastumeelt on.
10 märts 2019
"Keedan suppi"
Kõht on tühi. Keedan suppi. Purgisuppi. Hää, pole ammu suppi söönud.
Purgil on kirjas, et jagub neljale inimesele. Jeee! Söön kõik ära. Kõht on ikka tühi. Huvitav kas need neli portsu on välja hõigatud imikuid või lilliputte silmas pidades?
