5. märts 2019

"Pulli pärast!"

Üks ajakirjanik usutles ja natuke isegi nagu parastas. Nii vähemalt mulle tundus.

"Ei tulnud välja midagi! Ei saanudki Riigikogusse!"

"Pole me gängist keegi tahtnudki sinna saada! Olen sellest sada korda kirjutanud, milline me eesmärk oli. Me toetasime loomi ja rohelist ilmavaadet. Ikka targem ja konkreetsem tegevus kui sotsiaalmeedias verbaalset sitta ventilaatorisse loopida."

"Ei tea, ei tea, pole lugenud. Aga miks siis ikkagi?"

"Just vastasin teile, aga ajakirjanikku juba ei peta. Tegelikult vähemalt mina kandideerisin PULLI pärast. Täpselt sama teema nagu selle lehmaga, kes pulli pärast pärga kandis.

Nii minagi toimisin pulli pärast - et ta ikka kenasti elaks, hästi süüa-juua ning arstiabi vajadusel saaks ning siis võimalikult valutult ja hirmuta ää lõpetataks, et me toidulauale jõuda.

Pulli pärast kandideerisin noh! Kas ma suutsin ennast nüüd piisavalt selgelt väljendada?"