19. märts 2019

"Tühipalja südeme lisamisega hoolivust ei kasvata!"

Kahjuks pole me väga hooliv rahvas - ei huvita meid kaasmaalase hädad või üleaedse haige laps. Ei lähe meile korda kulupea tühi kõht või kuidas hallpea oma (elu)päeva õhtusse veab. Nii lihtsalt on.

Eks sellele ole kaasa aidanud nii ajalugu kui vilets kliima, aga ka asjaolu, et kõvade individualistedena oleme pidanud enamasti ikka üksi hakkama saama. Eks see käi paljuski kõigi rahvaste kohta, kes siin seda päikesevaesemat territooriumit jagavad.

Südamed fotodel kui lõhestajad.

"Ahaa! Polegi südant fotol? Mis sul viga on? Kas sa ei hooligi tõbras?"



Ei tea? Oma arust hoolin nagu iga päev, iga kuu ja iga aasta ning seda peaks ka tegudes näha olema või teeb ajutise moeröögatusega mitteliitumine mu senised ponnistused olematuks? Võibolla ma hoolin lihtsalt valedest asjadest? Tont seda teab?

Huvitav mis siis juhtuks kui peksukottidest "teised eestlased" hakkaksid neid samu südameid omadele piltidele panema? Kas lubatakse või mitte? Nemad ju ka hoolivad!

Kui mitte, siis on ju selle aktsiooni tegelik eesmärk läbi näha ning asi pole hoolimise propageerimises vaid järjekordses lõhestamisekatses, mida siinmail a la punased vs valged, ennegi nähtud on. Üks vennatapp kõik, aga poogen seegi!

Meid ümbritseva välise sära all on veel üsna palju häda ja viletsust. Märgake siis ka tegelikult ning ma ei pea antud juhul üldse loomi-linde silmas. Hoolige päriselt kaasmaalasest ning äkki siis pole aastalõpus kerjamissaadete lipulaeva "Jõulutunnelit" enam vajagi.

Sellega peate muidugi arvestama, et pärishoolimisega tuleb soojast toast arvuti tagant lahkuda ning see on hoopis midagi muud kui paar korda klaviatuuril nuppe vajutada.