17 veebruar 2019

"Pääsküla rahvas! Kelle kiisu jäi auto alla?"

Eile õhtul saatus natuke nöökis ja seda lugu võiks alustada sõnadega, et kui Heiki Pääskülast Koplisse jõudis, siis telefon helises ning anti teada ühest õnnetust Pääsküla hingest:

„Tere, Pääsküla poe lähistel raudtee ääres on üks vigastatud kass. Me koeraga jalutasime ja leidsime. Pimedas hästi ei näinud, aga tal on tagumise jalaga midagi. Kas te oskate öelda, kes taoliste loomadega Tallinnas tegeleb?“



„Oi pagan küll milline ebaõnn – ma just tulin Pääskülast ja jõudsin koju. Aga lasen koerad tuppa ja tulen uuesti. Kas te saaksite sinna jääda ja kohta näidata, muidu kulub hiljem otsimise peale äkitselt meeletu aeg?“

„Ikka saan.“


Aadu ja Ruudi olid mõistagi pahased, sest oleksid kassipäästeoperatsiooni juhtimise enda peale võtnud. Seekord püüdsin siiski ilma nende targa nõuta hakkama saada. Pääsküla poole kimades helises telefon uuesti:

„Vist ei ole mõtet tulla, sest päästa teda vast ei anna – kiisul sisikond puhta tagant väljas!“

„Kas ta on elus?“

„Ja-jaa, pead tõstab ja vaatab otsa.“


„Siis ma tulen. Ei looma saa jätta piinlema, sest ta võib hinge vaakuda veel oma mitu head tundi. Me surnud loomi ei vea, aga kui eluvaim sees, siis on see meie rida küll.“ 



Rääkides surnud loomade transpordist, siis see tekitas paar päeva tagasi ühe koera puhul taas poleemikat. Varajast menopausi põdev noor naine nimelt polnud rahul miks gängi reageerija Thor piirdus ainult koera maanteelt kõrvaldamisega ning teda linna ei toonud?

Lugupeetud pr. Varajane Menopaus, selgitan Teile nüüd hästi aeglaselt, et te ikka aru saaksite miks me seda surnud koera peale ei võtnud ja kõigest kuulutusega piirdusime: 

  1. Sellepärast, et Saue inime ei oska oma sõpra Tallinnast kuidagi taga otsida kui teda maha matta tahaks. 
  2. Korjuseid pole kuskile panna – kliinikutesse nad ei mahu ja ka varjupaigad pole õnnelikud kui me neid sinna tarime. 
  3. Kui varjukas isegi erandkorras võtaks korjuse tasuta vastu, siis pole jällegi meile vastuvõetav, et nad saadetakse Väike-Maarja „süldivabrikusse“, sest ükski lemmikloom ei vääri sellist lõppu ....." 
Lisaks ei meeldinud provvale miks Thor nii hilja kohale jõudis ning ta oli veendunud, et kui loomapääste jobu oleks end kiiremini liigutanud, siis oleks saanud kutsa päästa! 

"Provva Menopaus, ära vingu vaid tee seadusemuudatusettepanek, mis kohustaks politseid, päästjaid ja inimeste kiirabi vigastatud loomi aitama. Lisaks võiks kõik operatiivautod hakata pakkuma laibavedamisteenust nii inimestele kui loomadele-lindudele. Lihtne ja edu sulle kullake!"

„See tädike norib tüli kommentaariumis, kas ma pean talle vastama? Mul pole ju operatiivsõiduk, mis võiks sajaga linna vahel paarutada!“

„Ära vasta midagi ja saada ta lihtsalt per**e. Üldiselt me kommentaariumis ei kaaguta kui vähegi võimalik. Tõstsid koera teelt ära, et teda laiaks ei pritsitaks – tubli mees, aitäh. Kontrollisid kiipi, aga seda polnud ja koju viia ei saanud – omaniku oma viga ja sina ei pidanudki rohkem midagi tegema. Tänks, et said ära käia.

Kui see „noor vanamutt“ veel vingub, suuna ta minu peale – tekitan ühe solvunud vihavaenlase juurde ning soovitan tal „korjuste tuvastamis ja külmutatud lemmikloomade sõidutamise kaubiku“ soetada. Las siis veab ja osutab teenust!“ 

Pääskülla jõudes ootas koeraga jalutanud paarike kenasti ees ja meesterahvas juhatas teed. Vantsimist lumes ja jääl oli omajagu ning jõudsime juttugi puhuda. 

Härra töötab politseinikuna ja taas tõdesin üht kirjutamata reeglit – päästjad, politseinikud, kiirabiarstid ja teised taolised asjapulgad kutsuvad alati abi kui vigastatud looma näevad. Minu kogemus on küll vähemalt selline.

„Sa jõudsid päris kiirelt kohale!“, oli politseinikuhärra üllatunud.

„Linn on tühi ja eks ma vajutasin ehk ka millimeeter rohkem kui tohib.“

„Kes selle eest maksab?“


„Puhta kerjamise värk ja annetuste najal tegutseme. Vaestes arengumaades käivad asjad ikka niimoodi!“

„No aitäh, et sellise ebameeldiva, aga ülla asjaga ikka tegelete.“


Kassike lamas liikumatult ja tema teekonda üle raudtee tähistas vererada.

„Ilmselt jäi rongi alla?“, arvas politseinik.

„Vaevalt, sest rong lõikab pooleks. Ilmselt jäi sealpool raudteed auto alla ja esimese adreanillinilaksuga sööstis siia välja. Vigastusi vaadates arvan, et ta jäi ikka täitsa ratta alla kohe. Tundub, et jäime hiljaks ....“

Kiisuke nii ei arvanud ja hingas väga raskelt. Ei nüüd enam pikka juttu olnud ja tuli õhtu ebameeldivam pool ehk kuidagi pidi peopesadega nii looma kui ta sisikonda koos hoidma ja ta kuidagi kaubikusse saama.

„Ega tal valus pole?“ , päris politseinik murelikult.

„Ta ei jaga õnneks enam ööd ega mütsi ning on täitsa mineku peal. Ei usu, et teda aidata saame, aga siin oleks tal ikka väga julm lõpp – rotid, rebased, varesed tulevad närima, teisel hing veel sees ......“ 

Vat selline kole lugu, aga möödunud nädal oli loomade ja lindude jaoks väga karm. Ei ole meil peale Kakumäe Silver Ükssilma ja Paide kiisu ühtki head päästmislugu ette näidata. 

Pääsküla kassiomanik saab aga sõbra Loomade Kiiraabi Kliinikust kätte ja mata ta siis väärikalt maha. Oleksin ta sulle ise ära toonud, aga ei mina tea, kus sa elad? 

Seda lugu võiks samuti jagada, et see ikka õige inimeseni jõuaks, sest paari päeva pärast pean kiisukese surnukeha kliinikust ära võtma. 

„Mida sa sellega edasi teed?“, pärib nõudlik veebiloomakaitsja.

„Ei tea? Äkki viin metsloomadele söögiks või viskan prügikasti nagu rämpsu? Äkki ajan läbi hakkalihamasina? Äkki matan maha või maksab gäng krematooriumi arve?“

Kremeerimise variant on muidugist õige, aga püüdsin väheke netihüsteerikutele närvidele käia. Aga nad saavad ju nüüdki õiendada a la, et me annetame ju päästmiseks, mitte korjuste hävitamiseks. Appi, Valner ju ise tunnistas, et ületas kiirust! Äkki oleks lapsed alla jäänud või siis jällegi, et miks ta kiiremini kohale ei jõudnud, kass just seepärast surigi!?


Mõistusega empaatiavõimelised inimesed jagavad matsu, teised ei saa sellest aga isegi pikema seletamise peale aru ning sestap need, kes leiavad meie tegevuses mingi mõtte sees olevat, seda ka toetavad. Rekvisiiidid on ikka samad. Mina tänan! 

Loomapäästegrupp MTÜ
EE437700771003183318

Vigastatud loomade toetuseks

Loomade-lindude ravi saab toetada ka meie annetustelefonile helistades:

900 23 23 (10.-)