3. september 2016

"Tulekahju!"

Magan ja läbi une tunnen kärsahaisu. Siis korraga keegi nügib mind. Teen ühe silma lahti ja näen meie elamise tuleohutuse eest vastutavat ametnikku Miat, kes oli juba ka vahukustuti voodi ette tarinud.

"Tulekahju! Põleme!", pendeldas mu peas ainus mõte, kui pimedas toas trussaare otsisin. Need peab jalga saama, sest kuda sa ikka paljaste keradega õue põgened?


Rahunedes vaatsin tubades ringi, aga kõik oli korras. Tulekahju aga siiski oli ja põles vägevalt. Taevas põles!

Kahju, et see pilt vaid kolmandiku sellest värvidemöllust edasi suudab anda. Inimsilm on mingist objektiivist ikka kordades vägevam!

DSC_0008 (2)