21. september 2016

„Kuulutan avatuks!“



Täna hommikul läksime Miaga sutsu varem jalutama ja mida ma tunnen? Külma tunnen! Kuidagi jahe oli väljas. Mia ei tundnud midagi. Temal alles suvi kestab!

depositphotos_57685631-police-car-fallen-leaves-onSeejärel istusime masinasse ja ikka oli jahe. Lülitasin isegi „munagrilli“ ehk istmesoojenduse sisse ja kohe käks väheke paremaks. Kokkuvõtlikult tähendab see seda, et vähemalt varajastel hommikutundidel on sügis juba käes!
Iste on soe ja mõnus on olla. Natuke pabistan ka ja peaasi, et tibusid ei kooruks. On seda jama veel vaja?! Rool on mu saanil aga puust ja see raip on külmemast külmem! Kinni võtta ei julge. Pagan, tahan ka roolisoojendust!

Sel ajal kui masin soojeneb, astub ligi liikluspollar:

„Tere hommikust! Pange käed hästi aeglaselt roolile! Ja ei mingeid järske liigutusi!“

Kuigi ei taha, kuuletun siiski vastumeelselt. Uniste pollaritega pole mõtet ju jännata!

„Nüüd esitage juhiload!“

„Ei saa, käed külmusid rooli külge kinni!“

„Tulge kohe autost välja!“

„Ei saa, käed külmusid rooli külge kinni!“

„Sel juhul surume kätt ja läheme sõpradena laiali. Täna ju Rahupäev ka!“, ütleb ment, endal käerauad juba seljataha valmis pandud, et mind aheldada.

„Ei saa, käed külmusid rooli külge kinni!“
„No kurat! Karud pannakse puuris tantsima ja nüüd ei saa ühest loomakaitsjast jagu“, kriiskab korravalvur ja haarab roolist, et mind lahti kangutada.

Vaene vennike jäi ise ka kinni. Ta paarimees tuleb samuti, tukk peos auto juurde ja kohe pärima:

„Mida sa siin küürutad taguots upakil: Tiri see lontrus juba välja!“

„Ei saa, käed külmusid rooli külge kinni!“

Ja nii me seal seisime oma poolteist tundi kuni päike maja tagant paistma hakkas ja meid lahti sulatas.

„Eeltoodust lähtuvalt kuulutan "Sügishooaja 2016" pidulikult avatuks!“