8. september 2016

Eesti Politsei: "Meie usume reeglina loomapiinajate juttu, mittetunnistaja emotsionaalselt möla!"

Mida aasta edasi, seda enam mulle tundub, et politseis ja prokuratuuris töötavad valdavalt loomapiinajaid soosivad tegelased. Ei saa ju teisiti tõlgendada seika, et isegi kui looma väärkohtlemist pealtnäinud inimesi on mitu, siis lõpuks jääb peale ikka loomapiinaja poolt räägitud muinaslugu.

DSC_0002Viimastel aastatel toimunud loomapiinamisjuhtumid on selle ilmekaks tõestuseks ja pollarid lihtsalt ei alusta jõhkardite vastu keisse! Kogu lugu! Prokuratuuri töllmokad kaitsevad aga omasid ja kaagutavad takka.

Enesekaitseks kassipoja vigaseks peksmine, Janne Kore varesepoja tapmine, omaniku silme all rihmastatud koera jalaga tümitamine, on vaid mõned näited, kus politsei ja prokuratuur julmureid kaitsma asusid. Täitsa pekkis ma ütleks ja absoluutselt ei imesta, et Eesti kohtusüsteem lihtrahva seas hämmingut ja tülgastust tekitab! Täna lõpetas politsei uurimise, mis käsitles Paides avalikus kohas, lapse nähes, koera peksmist.





Käigu kuradi noor ema koos oma tite ja tema üleelamistega ning kui ikka koerapeksjast dresseerija Hiiemäe ütleb, et koer ründas, siis nii see ka on. Huvitav, mis ajast peks on kasvatusvahend? Kas politseikoeri õpetatakse ka nuudi ja malakaga? Kas üleüldse pollarid väidetava rünnaku jäljed ehk hammustuse tuvastasid?

Allalaaditud failKa see on muide selline keiss, kus Liidul ei ole mõtet midagi vaidlustada, sest niikuinii saadetakse pikalt nagu juba tavaks siin riigis saanud on! Anekdoot kuubis, aga kaebeõigus on Eesti riigis kannatanul. Ehk, kui kannatajaks on loom, siis seaduse silmis on "kannatanuks" tema omanik ehk looma väärkohtleja. Ühesõnaga midagi nürimat annab välja mõelda ja selle seaduse on koostanud ikka kõrgharidusega inimesed!!!! Kuna peksjast koeraomanik ehk kannatanu enda peale ei kaeba, siis nii see asi jääb ja pealtnägijad ning loomakaitsjad võivad persse käia!

Nüüd aga palju paksu verd tekitanud ja taas ühe mõra riigi õigussüsteemi loonud juhtumi juurde:

Evelin Palmiste, 2. september kell 14:42

"Täna sattusin oma pisikese 3.a. tütrega kohutava julmuse pealtnägijateks, mille pärast mul süda nii valutab ja hing nutab :( Hommikul teel lasteaeda nägime kaugelt, kuidas üks meesterahvas peksis oma koera- kõigepealt lõi jalaga ja siis hakkas täiest jõust koera näkku ja pea piirkonda peksma ( ca 10 korda).

Karjusin, et ta lõpetaks, kuid kas ta ei kuulnud või eiras mind :( Koer kisas ja nuttis valust.....Järgnesin mehele ja terve tee sundis ta koera endale alluma, lõi teda rihmaga ja karjus ta peale. Lähemale jõudes tundsin ka meesterahva ära.

Hetkel veel ta nime ei avalda, kuna tal endal kooliealine laps, kuid kui vastavad organid, keda ma ka teavitasin, midagi ette ei võta, siis teen tema nime avalikuks. Minu Isabeli esimene lasteaiapäev on aga rikutud ja laps aina kordab "onu peksis kutsat....""

Evelin Palmiste: "Otsustasin siiski selle jõhkardi nime avaldada, kuna minuni on jõudnud info, et ta pidavatki käituma selle koeraga väga halvasti. Selleks on JÜRI HIIEMÄE ning tegemist on selle imearmsa koeragahttp://jarvateataja.postimees.ee/.../bravost-voib-kasvada... .

Ja veel, kuna eilne peksmine toimus Järva Maavalitsuse läheduses, siis ma usun, et oli veel inimesi, kes seda nägid ja ma paluksin neil ühendust minuga võtta."
-----------------------------------------

Viimane liidule laekunud pollari kiri on aga teie ees:

Teatis kriminaalmenetluse nr 16251000299 alustamata jätmises

Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonnas on 05.09.2016 registreeritud nr 2.1-5254-1 ja 3.2-1/16947-1 all Evelin Palmiste ja Eestimaa Loomakaitse Liidu avaldused 02.09.2016 Paide linnas Jüri Hiiemäe poolt enda koera jalaga ning kätega näkku ja pea piirkonda peksmise kohta.

Avalduste kontrollimisel selgus, et Jüri Hiiemäe oli 02.09.2016 koos oma koeraga, kes oli peremeest rünnanud ning omanik karistas koera allumatuse eest. Selles teos ei ole tahtlust looma suhtes lubamatu teo toimepanemiseks. Seega ei ole tuvastatud, et antud tegu vastab kuriteokoosseisule KarS § 264 ning uurimisasutus jätab esitatud avalduste alusel kriminaalmenetluse alustamata.

Vastavalt KrMS § 193 alustatakse kriminaalmenetlust, kui selleks on ajend ja alus. Ajendiks on kuriteoteade, aluseks on aga kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 199 lg 1 p 1, jätta kriminaalmenetlus alustamata ja saata materjal Paide politseijaoskonnale väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.

Vastavalt KrMS § 207 lg 1 võib kannatanu esitada prokuratuurile (antud juhul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna Järva ringkonnaprokurörile Tallinna 18 72711 PAIDE) kaebuse käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 või 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale või lg 2 järgi Riigiprokuratuurile (Wismari 7 15188 TALLINN) , teate koopia saamisest kümne päeva jooksul. KrMS § 208 kohaselt, kui Riigiprokuratuuri määrusega on KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul advokaadi vahendusel vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise ringkonnakohtus.

Lugupidamisega, Taivi Babatunde
vanemkomissar, Lääne prefektuur, Paide politseijaoskond, menetlusteenistus, eriasjade uurija