"Meie kurel on midagi tiivaga viga! Ta on juba nagu lemmikloom. Igal aastal rõõmustame kui ta saabub ja hoovi peal ringi tatsab. Ta on vist küllalt noor lind, aga oma kolm aastat on ka küll siin juba käinud. Naine ja lapsed said ta praegu linaga kinni püütud, aga me ei oska temaga midagi peale hakata. Ka teie saate aidata?"
Praegu on liidu arvele veidi rahakest kogunenud ja sestap saame tänu heade
inimeste annetustele aidata küll. Marek oli tõesti mures ja toimetas ise eile õhtul linnukese loomakaitse liidu hoole alla. Hommikul kohe põrutasime ka kliinikusse, aga vigastused olid liiga rängad – tiib oli nii puru kui veel olla saab, teravad luu otsad sulestikust välja turritamas! Kaks varianti on võimalikud - kas lendas traatidesse ja jäi keharaskusega rippuma või siis sai masinalt korraliku paugu. Esimene variant tundub vast usutavam, aga tont seda teab kuidas need asjad sedapuhku käisid.
Raske otsus tuli langetada, aga see oli sellele linnukesele parim – saab vaevadest lahti ja loomade kaitse seegi. Tohter küll pakkus, et võib ka tiiva amputeerida, aga ma ei pidanud seda siiski mõistlikuks - noor tiivutu lind vangistusse piinlema? Ei-ei, tegime narkoosi ja Kiirabikliiniku arsti Valdeko Paaveli sõnul oleks see doos ka väiksema koera maha murdnud. Kurehärra seisis aga järjekindlalt püsti ega kavatsenudki magama jääda. Küllap tahtis nii väga siis elada. Valdeko pidi annust suurendama ja siis ........Kurb, et osa lugusid ka nii lõpeb ja sestap hoiangi võimalusel hoopis eemale - looma-linnuga tekib side ja pärast leina nagu oma kallist sugulast. Hommikul toodi ka üks pääsuke, kes kassiga kohtus. Lõpp oli sama. Täitsa pees päev!
Elu on ikka nii habras! Kuradi kurb päev nii mulle, kui sellele Mulgimaa perele, sest vana sõpra enam ei tule kunagi. Kõige kurvem päev mõistagi kureprouale, kes praegu mune haub ja kaasat ootab………
