Lõhkuda on lihtne, parandada raske ning Semu-poiss on selle ilmekaks näiteks. Kümne päeva pärast vurab ta taas Loomade Kiirabi Kliinikusse kontrolli. Siis võetakse ka niidid välja. Seejärel tuleb väike paus ja laseme luul rahus kasvada ning alles siis asub dr. Valdeko Paavel vaagent lappima. See ju ka puru.
Parimal juhul pole vaagnaoppi vajagi ja kasvab ise kokku. Nüüd tuleb aga palju "agasid" - kuidas kasvab ja kui väga valesti kasvab, siis kas lammutame laiali ja paneme õieti kokku? On see üldse võimalik? Või las jääda valesti ning kui liikumist segab, siis võtame hoopis luupea maha ja edaspidi hoiavad lihased jäset paigas?
Kõik need küsimused leiavad vastused paari kuu pärast ehk jantimist on küllaga. Õnneks noor koer raviarvete pärast muretsema ei pea - ühtekokku annetasid head inimesed tema raviks 2634 eurot. Esimene arve summas 1492.68 on juba tasutud. Ülejäänu jääb tulevaste kulutuste tarbeks deposiiti.
Nii mõnigi kibestunud tegelane mõtleb praegu kas sel kõigel on üldse mõtet? Laias plaanis äkki polegi kuid ärgem unustagem, et ka see oleks nii inimkonna kui planeedi jaoks täiesti tühine seik kui kõik eestimaalased viimane kui üks hommepäev hinge heidavad.
Vahet pole kui meid endid välja arvata. Eks ole? Sama lugu on noorukese Semuga - talle oli see ikka pagana suur mure. Lausa elu ja surma küsimus, mis õnneks tänu loomasõpradele sai posiitivse vastuse.
Semu tänab! Mina tänan! Jälle üks elu päästetud ja katame lauad sõbrad - see polegi nii väike asi!
Seotud lugu: "Kiire-kiire! Semu vajab Sinu abi!"
