Kuigi Eestit taoline loomavedu tänu riigi väiksusele väga ei puuduta, siis lausa sadistlikes tingimustes just Hispaaniasse veetavaid hobuvideosid on näinud vast iga loomakaitsja - tundub ebareaalne, et üks mõistuslik elusolend suudab teisele nii teha.
Tuhandeid Hispaania nn "ühe hooaja jahikoeri" ootab kodumaal igal aastal julm ots, aga see on natuke teine teema, millest ka meie leheveergudel juttu tehtud. Täna räägime aga linnukoertest ja taas jaguneb ühiskond kaheks - loomasõpradele tundus asi väga halb, jahimeestele aga igati normaalne. Igatahes miskit eetikavastast nad ei tuvastanud, aga see pole ka mingi uudis, sest millal nad enne nii väga seda tunnistanud on? Eks ole?
"Puhtinimlikult sooviksin sellelt teemalt üles kerkinud vahtu maha võtta. On arusaadav, et kui kaubiku tagumine uks lahti teha, siis need energilised koerad tormavad kohe vaatama ja jätavad mulje, et neil pole mingeid tingimusi.
Tegelikult on igaühel oma boks, joogivesi, nad saavad minu teada iga kuue tunni tagant jalutada," kaitses oma sissetulekuallikat kohaliku jahiseltsi tegevjuht.
Panen ka püssi palge ja tulistan selle õigustuse auklikuks - neil polnud seal ruumigi, et liikuda, ukse juurde jooksmisest rääkimata. Igaühel oli oma boks? Oot-oot ja läheme möödame selle kaubiku üle ning siis saab koheselt selgeks, et sellisel juhul peaks see masinaloks paar-kolm korda suurem olema.
"Jutuks hea küll ning ametnikule võib ajada igasugust jama - temagi mõistab vaid inimjuttu, koerte oma kahjuks mitte."
Jahisaatja asus samuti oma sissetulekut kaitsma - kõik on laim! Loomulikult on alati kõik laim kui asi veidi mäda on ning jookske aga herr Sarvele kituma nagu tited! Elame huvitaval ajal - paneb keegi kellegile vastu nina ja juletakse hukka mõista.
"Laim kurat! Ma ei löönud vaid ajasin kärbse ta näolt ära!"
Laiman siis veel natuke ja trükin google'sse otsingusõna "linnujaht":
Tuhandeid Hispaania nn "ühe hooaja jahikoeri" ootab kodumaal igal aastal julm ots, aga see on natuke teine teema, millest ka meie leheveergudel juttu tehtud. Täna räägime aga linnukoertest ja taas jaguneb ühiskond kaheks - loomasõpradele tundus asi väga halb, jahimeestele aga igati normaalne. Igatahes miskit eetikavastast nad ei tuvastanud, aga see pole ka mingi uudis, sest millal nad enne nii väga seda tunnistanud on? Eks ole?
"Puhtinimlikult sooviksin sellelt teemalt üles kerkinud vahtu maha võtta. On arusaadav, et kui kaubiku tagumine uks lahti teha, siis need energilised koerad tormavad kohe vaatama ja jätavad mulje, et neil pole mingeid tingimusi.
Tegelikult on igaühel oma boks, joogivesi, nad saavad minu teada iga kuue tunni tagant jalutada," kaitses oma sissetulekuallikat kohaliku jahiseltsi tegevjuht.
Panen ka püssi palge ja tulistan selle õigustuse auklikuks - neil polnud seal ruumigi, et liikuda, ukse juurde jooksmisest rääkimata. Igaühel oli oma boks? Oot-oot ja läheme möödame selle kaubiku üle ning siis saab koheselt selgeks, et sellisel juhul peaks see masinaloks paar-kolm korda suurem olema.
Jalutatakse iga kuue tunni tagant? Kujutage seda nüüd päriselus ette kuidas autojuht neid ükshaaval välja võtab ja paarikümne minuti kaupa jalutab!? Palju see aega võtab? Kuda võõras transpordikorraldaja neil vahet teeb?
"Jutuks hea küll ning ametnikule võib ajada igasugust jama - temagi mõistab vaid inimjuttu, koerte oma kahjuks mitte."
Jahisaatja asus samuti oma sissetulekut kaitsma - kõik on laim! Loomulikult on alati kõik laim kui asi veidi mäda on ning jookske aga herr Sarvele kituma nagu tited! Elame huvitaval ajal - paneb keegi kellegile vastu nina ja juletakse hukka mõista.
"Laim kurat! Ma ei löönud vaid ajasin kärbse ta näolt ära!"
Laiman siis veel natuke ja trükin google'sse otsingusõna "linnujaht":
- Nördinud saarlane jahituristide tapatööst: terve metsaalune oli lindude laipu täis. Mida me oma lastele ütleme, kui seenel käies sellist vaatepilti näeme?
- Linnujaht tekitas Leisis paksu verd
- Eesti jahimeeste selts mõistab hukka Läänemaal toime pandud rikkumise
- Keskkonnaamet ei võta jahimeeste kisa kuulda: Kõrvemaal jääb linnujaht keelatuks
- Analüüs: linnujahi lubamine või keelamine kaitstavatel aladel tuleb põhjalikult ümber hinnata
Suur jama selle linnujahiga, mille paratamatuks kaasnähtuseks on ka jahikoerad. Varem neist juttu pole olnud. Nüüd tehti ja loodetavasti ei vaibu asi taas mõne hukkamõistva sõnavõtuga nagu parteipleenumil ning kõik jätkub vanamoodi.
"Nii on tuhat aastat tehtud!", kiruvad sellise verise meelelahutuse pooldajad. Õige! Ma räägin, mida veel on tuhat aastat tehtud.
"Tuleb teite randa paar laevukest trobikond kirvestega meest pardal. Meespere lüüakse maha, naispere tõmmatakse läbi ja kui nad kenad on, jäetakse tulevaste voodirõõmude ja orjatöö tarbeks ehk ellugi. Su varanatuke võetakse muidugi enestele."
Vat ka nii on tuhandeid aastatid tehtud ja mõnes maailmanurgas tehakse tänagi. Tahate sellis elukest? Vaevalt küll!
Rääkisin Delfi-Helenile ühe Raplamaa jahimehe käest kuuldud loo. Ärge imestage, et jahimehi mu tutvusringkonnas üsna palju on ning ma ei näe selles mingit vastuolu. Ja vat ta rääkiski siis nn kaasaegsest aafrika lõvijahist. Sõitis buss, üle maailma jahimehed peal ja nägid lõvi teepervel puhkmas. Lamas teine ja viskas laisa pilgu. Peeti kinni ja üks püssikangelastest kõmmutas ta kolme meetri pealt maha. Tehti pilti ja sõideti järgmist lõvi otsima - papp ju makstud! Õujee!
"Tülgastav ja mina taolises jahis ei osale", oli Eesti jahimehe otsus.
Andke teada kui nad Hiiumaalt vehkat teevad ja võib ju nende järel sõita. Polegi ammu enam Hispaanias talvitumas käinud.
