Nõps, va kiuslik vanamutt füüsilist tööd ei tee, aga tema valvab. Oi, kus siin on valvamist - korra haugatab ja see kajab paar korda vastu.
Tuleb ju reageerida ja nii see jant käib kuniks ta bussi rahunema kupatan.
Mina ei tee tööd ega valva ka. Mina olen laisk ja logelen. Väga pühendunult laisklen kui aus olla. Väsitab seegi töö.
Siin metsa sees järve kaldal on aga natuke ohtlik küll - ei näe nimelt, mida sisse hingad. Õhk nii puhas. Linnas ikka teine tera. Ses mõttes on linnarahval palju ausam ja turvalisem elukeskkond.
Kõvera ninaga Lenel ja kõvera kaelaga Vivika kutsusid kõverate jalgadega Heiki Kõvera järve äärde ja siin kasvad isegi puud kõveralt. Naistest ma pilte ei tihanud teha - liiga kõverad igatpidi ja polnud lihtsalt eetiline.
On ikka kõver koht küll, millest polnud varem kuulnudki. Homsest uus kuu ja juulis avastame juba Ida-Virumaad. See on voobše tundmatu maa, aga saame siis tuttavaks. Üks asi on veel selgeks saanud - taoline elustiil sobib mulle küll ja on täitsa äge "ratastega majas" mööda ilma ringi vurada. Ka koerad on rahul. Vähemalt ma loodan.
