25. juuni 2021

"Nõps sai lõpuks voodisse!"

Nõpsik, mu kullakallis, leidis lõpuks voodi üles. Varasemalt pidin teda sinna tõstma. Sai ta tarbeks isegi astmed tellitud, aga ega ta neid väga kasutanud ja magas eesistmete peal.

Kõik õige ja loom valib ise endale koha, kus tal turvaline on. Pole mõtet sundida. Kõik loomaomanikud teavad, et tee neid asemeid kuhu iganes, aga lemmik valib endale ise koha meeldigu see sulle või mitte.

Üleeile katsetasin ning tõstsin alumise astme ülespoole. Ülemise astme viskasin aga üldse õue. Nõpsile see väga sobis ja ta hakkas koheselt kasutama. Nüüd on voodis ja enam ta sealt ei lahku.

Sellega kaasnes aga uus mure - magame kongi uksed lahti ja äkki näeb metslooma ning hüppab järele - memmele ehk vähe kõrge kukkumine? Luudehõrenemine jne. Lisaks võin ta ise unes külge keerates õue lennutada.

Metsasukaid ikka meite juures jõlgub ja näiteks Taevaskoja lähistel tuli üks metskits öösel tutvust tegema. Pistis aga pea kardina vahelt sisse ja uuris maad. Õnneks koerad ei saanud üldse aru.

"Säh mulle valvureid!"

Sügisel annan ilmselt välja almanahhi imeilusatest puutumatutest kohtadest , kus hea puhata ja stressi maandada. Kui kuskile pikemaks jään, siis kutsun sõbrad ikka ka külla. Eile tuli näiteks Signe koos pere ja sõpradega, aga jäid vaid viivuks. Täna lubas üks Tartu sõbrants läbi astuda.

"Elu on nii äge tegelikult! Olge tänulikud ja alandlikud selle võimaluse ja kogemuse eest!"

Mina küll olen ja täiega! Pole paremat asja kui elus olla! Katame lauad sõbrad ja soovin, et te kõik-kõik tunneksite samamoodi nagu mina. See on natuke nagu armumine. See on natuke nagu purjus olek. Tahan siiralt, et te kõik sellest osa saaksite.

Võtke aeg maha! Te ei sündinud selleks, et hommikust õhtuni tööd rügada! Armastage, seksige nii, et taevas must. Unistage. Nautige. Äratage endas taas laps ja vaadake ümbritsevat läbi tema silmade. Vat seda kõike ma Teile soovingi!