Kirjutab mulle hommikul kodanik Kaija Paalberg. Olgu mainitud, et tegemist pole esimeses nooruses oleva neiu vaid ilmselt juba eelmisel sajandil edukalt menopausi seljatanud korpulentse daamiga. Ja nüüd Paalbergi-muti kirja juurde:
"Eilse õhtu parim kild. Sattusin kokku sõbrannaga, kes elab Soomes ja käib harva Eestis. Mulisesime maast ja ilmast kui ta korraga küsib, et kus mu mees on. Mina vastan, et mul pole ju meest! Vaatab silmad punnis ja küsib, et kas ma enam polegi siis selle vanema mehega koos?
"Millise vanema mehega?"
"Heiki, see vist oli ta nimi."
Mul vajus karp lahti, et mis asja nagu - me pole sinuga kunagi koos ju olnudki. Siis sain aru, et minu Facebooki sõbralistis olevatel inimestel võibki vale arusaam olla kui näevad vaid sinu postitusi, milles Sa mind täägid. Nad ju ei tunne sind ja sinu nalju
Ühesõnaga oli tükk tegu, et talle seletada, et sa pole mu mees olnudki!"
Loomulikult pahandas taoline salgamine mind väga. Nii ma talle vastasingi:
Igati noor Valner: "Kas ma polegi su mees või? Olen üllatunud ja pettunud. Tõmbasid lihtsalt läbi ja jätsid maha, sa südametu mörd! Ja ütle sellele lurjusele sõbrannale, et ma pole VANEM mees! Ta ise on muldvana!"
Paalbergi-mutt: "Haaahaaaa
Vat mis sind nyyd siis kriipima jäi" Igati noor Valner: "Noormeest solvama ja veel Võidupüha ajal! Kas ma sellepärast sõjas võitlesin ja teile vabaduse tõin? Lapse said sa ka kindlasti mingi Volli, Helmuti või Heimariga, aga mitte minuga! Eks ole? Häbi sul olgu! Mine valeta oma sõbrannadele edasi!"
Paalbergi-mutt: "Haaahaaa, kehvasti jah!"
Uskumatu ja ma andsin sihukesele veel oma ihu, ilu ja nooruse .....
