20. juuni 2018

"Paljukannatanud Saaremaa koledaim kass otsib kodu!"

"Ilusad naised on vähearenenud maitsemeele ja ettekujutusvõimeta meeste jaoks!", on üks ütelus ja küllap käib see ka kasside kohta, sest kõik tahavad ju ilusaid ja ainult ilusaid kiisusid. Mitte-nii-väga-kenad loomad jäävad tahaplaanile ja peavad seda armastavat peret ootama kuid, kui mitte aastaid. 

Sestap aitan meelsamini alati neid loomi, kes missivõistlustele ei kvalifitseeru ning sealt kaikaga eemale pekstakse. Üks taoline "kolekass" on Möura ja andke mulle kohe see väljend andeks, sest pole ta ju tegelikult nii kole ühti.
Möura on täiesti tavaline tänavakõuts ja just sellised ühe või kahe silmata, kõrvadeta, armilised, mädanevad tänavakassid välja näevadki. Isaste kastreerimata kasside elu on üks suur võitlus emaste eest ja oma koha eest siin päikese all. Mõura mingi eriline võitleja polnud, aga ta oli see, kellele ikka kallale mindi ja tappa anti, kuigi ta ise üritas eemale hoida.

 Kas olete aga tähele pannud, et nii inim- kui loomariigis on need koledikud tegelikult palju parema iseloomuga kui iludused. "Sisemiselt ilusad" öeldakse taoliste kohta ja Möura on selle musternäidiseks, sest parema iseloomuga ja inimese seltsi nii üliväga hindavat kassi annab otsida. Ta kohe sulab ja tahab sulle nii ligi pugeda, et poeks või sisse. Minul küll hing heldis ja tegelikult on see rääbakas Saaremaa Loomade Turvakodu vabatahtlike lemmikkiisu. 

"Ma võtaks ta kohe endale, sest ta on nii äge ja armas kiisu! Kui mul ei oleks endal korteris viite kassi, siis ma üldse ei mõtleks ja tooks ta kohe koju!", lausub turvakodu eestvedaja Edit Annusver.

"Ma ei ole ise küll peeglisse vaadanud, aga inimesed ütlevad, et ma näen ikka väga räbal välja. Sellise nime sain 17.03.2018 turvakodusse jõudes. Ega inimesed mind siis eriti puutuda ei julgenud, üritasin kõigest väest endast jätta kurja ja ohtliku kassi muljet ja urisesin ja sisisesin iga läheneja peale. 

Kaua sa aga ikka möirgad ja "möurat" mängid, kui iga ihurakk ihkab hellitusi ja paisid ning nüüd kutsuvad nad mind hoopis Pehmoks. Natuke mark on küll - minusugune elunäinud tegelane ja Pehmo!", just sellised sõnad on talle koduotsimiskuulutuses suhu pandud ja vastavad igati tõele. Selles veendusin täitsa ise kui tal külas käisin.

Möura ja tema saatusekaaslaste saaga ulatub aastate taha, mil Saaremaal, Sandlas üht sadadest Eesti kassikolooniatest likvideeriti. Inimloom oskas aga pea koheselt uuele kassidearmeele alguse panna ja kõik jätkus vanaviisi. Siis arvasid kohalikud taibud, et lööme need raiped ise maha -  tuleb odavam ja pesuehtne rahvussport ehk kassijaht läkski lahti. Kuulid vihisesid ja kassid surid, mõni sai kohe otsa, teine piinles veel jupp aega enne kui härra Surm halastas ja ta kaasa kutsus. Asi jõudis isegi telekasse ja ma ei imestaks kui Möura on üks neist vähestest, kes Sandla kasside masshävitamise imekombel üle elas.


Möura seest õnneks püssikuule arstid ei leidnud. Küll aga on ta üks silm kas kakeldes või herpesest kõvasti viga saanud. Õnneks ta sellega ikka miskit näeb. FIV positiivne on ta ka nagu ilmselt suur osa tänavakõutsidest. Mõni varjupaik kasutab FIV ettekäändena kasside tapmiseks. Parem tõesti kui seda haigust poleks, aga palju neid terveid kiisusid meil ikka tänaval on? Äkki tapaks kohe kõik maha ja sama strateegiat võiks kasutada ka inimeste puhul, et AIDS'i lõplikult välja juurida! Oma kogemusest võin väita, et taolised kiisud elavad kodustes tingimustes ainukese kassina veel väga pikalt ja panevad teinekord tervete loomade elueale pika puuga ära.

Möura on esmase vaktsiini kätte saanud, aga nüüd tekkisid talle pealaele ja turjale mingid kärnad. Ilmselt on tal mingi ravimi vastu allergia, aga ravi ja uued rohud pandi peale ning loodetavasti on kõuts paari nädala pärast ka sellest jamast prii.

Möura on kiibitud, kastreeritud, täielik pehmo ja nurr. Temast saab väga laheda kaisukassi ja ma olen 100% kindel, et ta oskab nautida tubast elu ja on kodupakkujale elu lõpuni tänulik. Möura kasutab korralikult pissikasti ja on hästi puhas ehk maakeeli öeldes on tema puur alati korras ning ta ei tekita mingit segadust ega laga.

Selle loo jagajatele ette ja taha sügav kummardus ning aitame sedapuhku Saaremaa kõige koledama kassi armastavate inimeste rüppe! Mina tänan! 

Täpsem informatsioon: 58370708, saareloomad@saareloomad.ee või Facebooki vahendusel. 



NB! Järgmise nädala neljapäeval on mul mandrile asja ja kui raviarst lubab Möura koju, siis saan ta ka Lääne-, Rapla- või Harjumaale ära tuua. Arvatavasti siiski kohalikud ei suuda nii ägedast kassist loobuda ning Möira jääb kodusaarele edasi. Loomale oleks nii ka parem - vähem autos loksumist ja stressamist.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar