Määrus on koostatud lähtudes KrMS §-st 206 lõikest 1', mille alusel võib kriminaalmenetluse lõpetamise määruses KrMS § 145 lõike 3 punktis 1 nimetatud põhjenduse jätta esitamata.
Juhindudes KrMS §-dest $ 200 ja 206:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20244000556 menetlus.
2. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.
3. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ei ole.
4. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: sõrmejälgi ega DNA proove ei võetud.
5. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole.
6. Vastavalt KrMS $ 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: Loomapäästegrupp MTÜ.
7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
8. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. KrMS § 207 lõike 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188"
Esimene lause, mille tegin nimme rasvaseks, ajas vere keema:
"On ikka raisad! Nüüd nad ei viitsi isegi enam põhjendada miks nad uurimise ära lõpetasid!"
Minu esmaemotsioon oli aga põhjendamatu, sest politsei tegi tööd küll ja andis uurimise käigust LPG juhatuse esimehele Erko Elmikule teada, kuid mees unustas lihtsalt mind kurssi viia. Jummel tänatud, et ei hakanud lampi lahmima ja politseid ilma asjata kiruma ning edaspidi parandame Erkoga infovahetust.
Loomade vastaste kuritegude uurimine on veel raskem, sest me ei mõista nende keelt ning peale jääb ikka inimese loba olgu see siis vale või õige. Antud juhul istus uurjate vastas kogenud rets, kes pool oma elukesest vangimajas istunud. Karistusregistri märkmeid oli ikka muljetavaldavalt palju. Ei viitsi paberites sobrama hakata, aga tüüp lõi vist isegi inimese maha? Koeraomanik teadis mida seadusesilmadele rääkida ja mida mitte. Kuna polnud ka otseseid pealtnägijaid või kartsid nad suud lahti teha, siis nii jäigi. Politsei nägi igatahes kõvasti vaeva küll, aga sedapuhku jäid õigus ja õiglus saavutamata. Ikka juhtub ja pole inimkonna ajaloos teps mitte esimene kord.
Kuidas lõppeb Hiiumaal rebase või Haapsalus haamriga kassi kolju purustanud meeste süüasjade uurimine? Ilmselt üsna samamoodi, sest vaevalt, et politsei käis spetslampidega verepritsmeid üle lugemas, korjuseid välja kaevamas ja lahkamas, kuigi ka seesugused tegevused peaksid käima uurimise juurde küll. Jäägem ikka maa peale ja pole me veel sel tasemel kuid ilmselged asjad peaks ikka kohtuni välja pingutama küll.
Miks ma sellest üldse kirjutan? Aga sellepärast, et tahtsin teie tähelepanu juhtida seesugusele asjale nagu kaebeõiguse puudmine. Paljud inimesed ei saa aru, et mida tonti see sõnademäng üleüldse tähendab? Pöörake palun tähelepanu määruse punktidele 7 ja 8, mis algavad sõnaga KANNATANU.
Kes on selles lood kannatanu, kes omab kaebeõigust? Päris kindlasti pole ohver või kannatanu koer, kellele noaga kõrri löödi. Päris kindlasti pole kannatanu ka Loomapäästegrupp, kes uurimist palus alustada.
Kannatanu on koeraomanik, kes oma lemmiku teise ilma tahtis saata - temale kuuluv asi läks katki ja selle materiaalne väärtus vähenes pärast veretööd. Ainult tema saab selle määruse peale prokuratuuri edasi kaevata, aga siililegi on selge, et seda ta ei tee.
Järelikult tuleks koer tagasi anda, sest uurimine ei tuvastanud midagi? Põhimõtteliselt võivad välja ilmuda ka robertsarved, kes pappi nõudma hakkavad, sest kõik on ju laim ja alusetu jama, mis solvab Tema Inimlikku Kõrgust. Loodetavasti saite aru millises õigusruumis me elame, aga te ise saate seda nõmedust muuta kui toetate rahvaalgatust AITAB! loomakaitseseaduste karmistamiseks.
Mis sai koerakesest? Ei mina tea ja nüüd sõltub tema saatus juba minu valetamisoskusest kui keegi uurima peaks hakkama. Loodetavasti ei jää ma koeraomanikule alla, sest elu on nende aastate jooksul üksjagu õpetanud kuidas neid loomi siin riigis kaitsta saab. Pange mind proovile, raisake ressurssi ja siis saame näha kas oma naha päästmiseks reedan selle looma ja taas ta sadisti meelevalda annan või mitte?
Mida ma ikka laian ja kõvat meest mängin? Tegelikult jooksis koerake ära ja õieti tegi, sest seadus teda täna veel ei kaitse. Räägiti, et ta elavat tundmatus linnas ja käivat tundmatu perenaisega tihti tundmatu mere ääres jalutamas, aga mina seda kuulujuttu ei usuks. Ju ta ikka kuskil metsas hirmununa otsa lõppes, sest vigastused olid karmid.
Tundub jamajutt? Tundub, siis tundub ja ega koeraomaniku pläma parem olnud. "Kuidas küla koerale, nii koer külale!", tundub praegu igati sobilik vanasõna selle loo lõpetamiseks olevat küll.
Seotud lood:
- "Julmus kuubis! Kas omanik lõi tõesti ise oma kutsikale noa kõrri?"
- "Hakkab pihta! Noaga kõrri löödud koera nõutakse tagasi!"
- "Loomalood on tegelikult ka inimestelood"
