8. september 2020

"Vanavanematepäeva eri Raadios Elmar"

Õhus on Elmarit ja õhus Eestit. Õhus on Laumetsa ja Issver küll, jälle ka Valnerit, taevas teid hoidku.

"Teeme persooniloo, Vanavanematepäev ju tulemas, sedapuhku juba kümnes", päris Henri Laumets "Raadio Elmarist".

"Ohh sa pagan! Juba kümnes!? Aeg ikka lendab! Ikka räägime - sellega mul juba probleeme pole. Patt tunnistada, aga üleeelmisel aastal unustasin selle va päeva üldse ära."

Ja rääkisimegi terve tunnikese nagu niuhti. Millest me lobasime? Ikka naistest, naistest ja naistest. Meeste värk. Natuke vanavanematest ja õite natuke loomakaitsest kah. Sekka peenikesi nüansikesi mo pereelust. 


Polnudki uues "Postimehe" majas käinud. Uus on uhkem, aga vana kuidagi kodusem. Harjumuse asi. Rõdult paistis meri ja linn kätte. Äge, aga mulle meeldib kõikjal, kus vett näha on. Igas nurgas tuttav nägu ja sattus nii, et aint tuttavadki astusidki vastu. Isegi kallis koolivend, keda pole umbes 150 aastat näinud. Reet Nõgisto hüppas kohe ukse ees käevangu ja tegi väga kohatu ettepaneku. Kohvinurgas pakkus aga Avo Moks lahkelt poolt enda pudrust. Hea päev ja toredad taaskohtumised.

Pühapäeval kell 15.00 oli vist eeter. Muide, Henri lasi mul ka mussi välja valida ning nüüd saate rajurokki ning koorilaulu kogu raha eest. Ja püüdke vaid teisele lainele keerata - kohe kuulutan aasta loomavihkajaks!