09 märts 2020

"Kolm punapead tahavad mehele!"

Seda pealkirja ei tasu sõna-sõnalt võtta, sest kosjasobitust tegelikult ei toimu. Tõsi on aga see küll, et kurikuulsa Katrin Gaveri käest päästetud järjekordsed kolm kiisut on valmis uude koju ja ellu astuma.  

Meie kassilausuja Kristiina Pärgma nägi nende sotsialiseerimisega kurja vaeva ja näeks ehk veelgi, aga pole vaja, et loomakesed liiga ära harjuksid. 

Hiljem saavad ju taas paraja šoki ja lähevad väga stressi ning seda ei taha ükski loomasõber. Hakkame siis aga armastavaid kodusid otsima ja kasutan hiirekuningate iseloomustamiseks siinjuures Kristiina enda sõnu.

Gavervat nr.11 - KISSA

"Kissa saabus hoiukoju poole öö ajal koos saatusekaaslastega. Hirmunud, paaniliselt inimest kartev ja väga näljane kass oli. Alles poolteist nädalat hiljem lubas teha esimesed paitused. Enam ei põgenenud peitu meeletu hirm silmades, valmis kasvõi seinaprakku peituma.

Möödunud on ainult kaks kuud ja nüüd Kissa juba lausa armastab inimest. Teisi kasse mitte nii väga ja soovib, et inimene kuuluks ainult temale. Samas pole ta ka otseselt agressiivne teiste kasside suhtes - lihtsalt paneb neile "pehme", et kaduge minema!

Isu on nagu pisikesel Ahjualusel ja tema energiast, mis kulub jooksmisele ja mängimisele, jaguks mitmele kassile. Lõpuks ometi see umbes paari aastane kassilaps ei pea enam kedagi/midagi kartma ja tundub, et teebki tasa kõike seda, mis jäi tegemata pimedas ja külmas keldris elades."


Gavercat nr.12 - KRATT

"Kratt sai nime iseloomu ja kavaluse pärast - toidukasusi juureski ei saanud teda paitada. Leidis ikka hetke kui paitavale käele käpaga lüüa. 

Ulakust ja energiat täis vurrutipust sabaotsani. Hoidke eest! Kratt tuleb! Täna on ta hellik ja esimene, kes tuleb hommikul voodisse inimest äratama: 

"Ärka üles! Lähme keerame parem mingi käki kokku!"


Gavercat nr.19 - BIBI

"Õrnake ja hellake, väga pehme siidja kasukaga. Hoiukoju tulles kartis samuti inimest väga kuid kunagi käppa mu vastu ei tõstnud. Vaatas vaid suurte hirmunud silmadega ja üritas kasvõi läbi seina peitu pugeda. Nii kurb oli teda jälgida. 

Kah väga näljane nagu eelmisedki Gaveri kassid ja toidukausi juures ei tulnud leebe iseloom kasuks - teised lükkasid ta julmalt eemale. Nii toitsingi Bibit eraldi. Täna ei tunne ma teda enam ära - nii inimesi kui teisi kasse armastav siidikera ei karda enam midagi ega kedagi! 

Ma pole varem kunagi ühte kassi teisele eelistanud ja tee seda ka praegu - kõik nad on mulle väga kalliks saanud ja soovin neile kõigile vaid head ja armastavaid kodusid."


Meie gängis on selline kirjutamata reegel, et koduvalikul on looma eest hoolitsenud inimesel määrav osa. See on inimlik, sest ta elab kaasa ja valutab südant, et kõik ka tulevikus loomakesel hästi oleks. Lisaks oskab hoiukodu pakkuja peensusteni rääkida hoolealuse iseloomust ning muust vajalikust, millega uus loomaomanik kokku puutuda võib.

Sestap võtke ühendust otse Kristiina Pärgmaga - 58 298 701, totimarta@hotmail.com. Loomulikult saate sooviavaldusi saata ka juba tuntud help@animalrescue.ee meilile, aga sel pole suurt mõtet, sest saadame need nagunii Kristiinale edasi ja lõpliku sõna ütleb siiski tema. Tõttöelda ega me oskaks neist kassidest ka suurt midagi rääkida. 

Ja nüüd jagage seda lugu kut hullumeelsed, et "päästja" käest päästetud kiisud veel sel kevadel ja kogu ülejäänud eluks need kõikse õigemad ja paremad inimesed enda kõrvale leiaksid. Mina tänan!