22 märts 2020

"Kas Stroomi ranna hülgepojad olid haiged?"

Mändjala hülgepoeg
Sel aastal olen pajatanud kahest hülgepojast, kes Stroomi rannas üsna abitult ukerdasid. Mõlemil oli ninad tatised ja ka silmad väga rähmas. 

Sain kirja ka Saaremaalt, milles Kristeli-nimeline neiu muretses Mändjala rannas leitud hülgepoja ja tema tervisliku seisundi pärast.


"Tere! 

Nägin teie hülgepoja postitust ja märkasin täna veel ühte postitust, kus “targad” arvasid, et on hea mõte TAASKORD hülgepoega häirida/pildistada/uudistada.

Mul on pildid ja asukoht, kus hülgepoeg asub. Muretsema paneb tema väljanägemine. Kas see peabki selline olema? Selline loid tundub ja silmad on ka veidi haiged, vôi ma paanitsen üle?

Igaljuhul rannas oli olnud juba kogunemine selle poja pärast. Ma ei tea kuhu mujale kirjutada, aga äkki saaks ta transportida mujale? Vôi kas on üldse midagigi teha?"

Stroomi rannast leitud teine hülgepoeg. Vanus 2 nädalat.

Pärisin merebioloog Mart Jüssi'lt kohe aru. Kuna see teema võib pakkuda huvi suuremale seltskonnale, siis toon Eesti targeima "hülgemehe" vastuse ka teieni:

Stroomilt leitud esimene hülgepog. Vanus umbes 3-4 nädalat
"Nad saavad mingi viiruse. Kunagi käisid soomlased seda igaks juhuks isegi uurimas, sest jää peal sellist jama ei ole. Avastasid herpese ja calici perekonna viirusi, mille osas võeti vastu otsus, et ei tapa, aga teeb tuska. 

Mõne äbariku võib muidugi rajalt maha ka võtta. Päris ponksudel poistel on vahest silma ümber kuivanud rähma paras rõngas, nii, et see on soojades tingimustes sündimise "lisaboonus"."


Selles "Aktuaalse Kaamera" videos nähtava hülgetite kohta ütles Mart, et tegemist on umbes paari nädala vanuse pojaga, kelle juurde emme enam tagasi ei tule. 

Väike Äpu Sõle loomakliinikus
Süüa on vaeseke viletsalt saanud, aga toita teda ei õnnestu - piima ta enam ei joo ja kala käest ei võta. Pigem rebib hasardist tükkideks, aga alla ei neela. Ka vees kalaga nö mängimine ta nina ees ei aitaks, sest hülged tahavad kalu taga ajada. 

Mardi soovitusel vabastasime mõlemad looduses sellisesse kohta, kuhu inime väga ei satu. Esimene hülgepoeg läks merde ja rohkem pole teda näinud. Teine, see "Väike Äpu", nagu ma teda kutsun, käib meres ilmselt süüa otsimas, aga ronib kaldale tagasi. Mart ütles, et ega neile seal külmas vees praegu veel väga olla meeldi. Tühja kõhu ajel lähevad, aga tulevad siva taas välja. Nii ongi! Käin teist ikka vahest kontrollimas. Eks ikka selleks, et kaugelt veenduda, et temaga kõik korras oleks.

Inimestel palus tunnustatud merebioloog mitte üle reageerida, sest hülgepoegade lapsepõlv olevatki väga-väga üürike! Mina sain targemaks. Loodetavasti saite ka teie.

"Väike Äpu oma looduslikus turvapaigas"