22. oktoober 2019

"Vigastatud Kalamaja siilike sai ka hilisõhtul abi"

Loomade hädaabiliin 1414 töötab argipäeviti kella 10.00 - 18.00 ja puhkepäeviti 12.00 - 20.00 Üldiselt oleme me üsna viletsad, aga vähemalt selle aja sees anname parima, et ikka hädalise looma juurde jõuaksime.

Pahatihti ei jõua ka, aga võibolla olen oma kaasvõitlejate vastu liiga karm ning vabatahtlikkuse alusel ei annagi paremini teha? Eesmärk on igatahes aastatega aina paremaks saada, aga praegu leppige sellega, mis parasjagu olemas on.



Iga kärntõves kähriku-rebase või hingamisteede viirusnakkuse käes vaevleva kiisu juurde me ei jõua ja ei hakka kunagi ka jõudma juba sel lihtsal põhjusel, et absoluutne enamust neist põevadki neid haigusi. Kuhu me need tuhanded elukad siis paneme? Lisaks ei jaksaks me ka arveid maksta. Rahapuudus lausa nõuab, et me kehvad loomapäästjad oleksime!

Mis puudutab eelmainitud metsaasukaid, siis neid ei tohi tegelikult üldse ravida. Eesti riigi seisukoht on, et las sitad piinlevad ja iga loomaarst, kes neid aitab, lastakse kohapeal ilma kohtuta maha. Kas just nii hullusti, aga molli nad saavad.

Olen ikka maininud, et 1414 tasub proovida ka pärast lahtolekuaegu. Täna näiteks üks Kalamaja härra proovis veits enne kella ühteteist õhtul ja palus aiast leitud siilile abi. Tal joppas, sest olin just Ruudiga Stromkal jalutamas ja sestap polnud raske autole hääli sisse lüüa. Voodist ja ehk ka soojast toast poleks ma aga vist tõesti välja roninud. Ka Lasnamäe lõppu poleks ma viitsinud sõita. Loodan, et mõistate?

Siilike saab praegu Loomade Kiiraabi Kliinikus erakorralist abi. Uusi okkaid me talle selga istutada ei suuda, aga valust ja põletikust saab ta priiks. See on kindel! Seejärel läheb ta aga juba Pärnumaale hoiukodusse talveund põõnama ja kosuma.


Teda ootavad juba kaks okkalist unimütsi teaduslikult ehitatud tutt-uues "siilimajas", mis on vajalikke käikude, koridoride ja tont teab millega veel varustatud. Loodetavasti tunnevad selle liigi esindajad endid oma ajutises peatuskohas mõnusalt. Küllap näitan teilegi seda va siilikodu kui ta sinna viin, aga teen seda täpset asupaika avalikustamata, sest metsloomade aitamisega võib kaasneda igasugust jama.

Siilike pidas öö kenasti vastu ja valuvaigisti võttis piinad ära. Üsna pahalt haavalt võeti nö koorik maha ja puhastati põhjalikult.

"Ta on ilmselt niiduki alla jäänud. Auto nii "teravalt" nahka maha ei lõikaks ja koera puremisega kaasnevad hoopis teistsugused vigastused", on Loomade Kiirabi Kliiniku arst Nikolajs Oborins veendunud.

Esialgne plaan saata ta meie hoiukodusse Pärnumaal langes ära sel põhjusel, et perenaisel pole taolise vigastatuga lihtsalt kogemusi. Looma heaolu eelkõige ja "elusasjadega" me katseid tegema ei hakka.

Kiired kõned Metsloomaühingu Virge Võsujalale ja Angela Valuševale ning neil oligi sobilik inimene laksust välja pakkuda. Haav on vastik ja ravi tuleb pikk. Talveunne ei saa teda veel lasta ning seetõttu peab siilike mõned kuud soojas toas elama.

Pole hullu ja elab üle! Ikka parem kui elusast peast kuskil mädaneda. Ma ei ole mingi ennustaja ega siilitark, aga pakun, et alles kevadel saab selle tegelase loodusesse tagasi lasta.


Juhul kui ka sina oled seda meelt, et metsloomad tunnevad valu, hirmu, põevad haigusi ning inimese asi on neid aidata, siis anna oma panus raviarvete tasumisel. Mina tänan!

Loomapäästegrupp MTÜ
EE437700771003183318


Loomade-lindude ravi saab toetada ka meie annetustelefonile helistades:

900 1313 (5.-)
900 1414 (10.-)


Loomapäästegrupp on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja, mis tähendab, et isik saab annetatava summa maha arvata maksustatavast tulust. Meie ühing järgib “Annetuste kogumise head tava”.