17. oktoober 2019

"Ka "Caramira" poekett asus Loomapäästegängi toetama!"

Tegelikult on see pealkiri üdini vale, sest minu ja Caramira ajalugu ulatub aega, mil veel Loomakaitse Seltsis olin ehk umbes 123 aastat tagasi. Võib-olla olin juba Liidus ka. Kes seda ikka mäletada jõuab? Nii, et ei asunud nad värskelt toetama ühti vaid pühkisime hoopis vanadelt lepetelt tolmu maha ja puhume vahepeal soiku jäänud tegevustele taas elu sisse.

Vana arm ei roosteta, oleks palju sobilikum pealkiri olnud kuid seda ei hakka praegu küll välja ütlema - keegi arvab kindlasti, et see käib selle pildi kohta, kus me Üllega püüdlikult selfiet teeme.
Pärast ei jõua neid pealkirju ää lugeda! Eks ole? Mäletate ju Heidi Hanso-lookest küll, kus süütust kahemõttelisest lorast sai sajandi armulugu. Ohh Jeerum! 

"Urr ja Nurr!", "Penneri lemmikloomapoed", "Hortes" ja "Caramira" on ühelt poolt konkurendid, kes pärast "suure rikka hiiglase" turule tulekut ellu püüavad jääda.

Teisalt toetavad nad kõik seda ühte ja ainust "loomagängi"? Kuidas see võimalik on? See võimalik, sest neis poodides töötavad ülimalt suured loomasõbrad, kes aitavad altruistlikult kaasa, et loomade eluke ikka paremaks läheks ja vigastatud loomad ruttu ravile saaks. Nii lihtne see ongi ja kõike ei saa mõõta sentides või eurodes, kui meile osutatud abi välja arvata.

Loomapäästegrupil pole konkurente või vähemalt me ei pea ühtki ühingut konkurendiks. Meil pole ärihuvisid. Ei saagi olla! Tundub, et ka loomapäästeküsimustes taganevad antud firmad ärihuvidest ja annavad osakese, et me raviarved ikka tasutud saaksime. See on nii äge ja suurimad tänud! Eks me omalt poolt püüa teid kõiki samamoodi aidata nagu oskame ja suudame.

Mingu meil kõigil hästi ja seda rohkem hädalisi loomi me terveks ravida suudame!