6. oktoober 2019

"Tore üritus tuli välja. Kohe väga tore!"

Eilne "loomakräu" on möödas ja täitsa tore oli. "Hortese" turundusjuht Manuela Kelt oli algselt küll veidi õnnetu vähese rahvahulga üle, aga õhtust aruandlust vaadates selgus, et inimesi käis täiesti tavapärasel tasemel. 

Eelmiste aastate "loomaüritustega" võrreldes oli aga rahvast kenakesti rohkem. Tuldi koos lemmikutega ja nii mõnedki olid meie varasemad kunded, kes nüüd hoopis teistsugust elukest elavad. See tegi südamele sooja ja meele rõõmsaks.

Kätt sai pigistatud ka paari potentsiaalse sponsoriga, aga ärgem hakakem veel laskmata karu nahka maha parseldama. Põhiline on see, et meie gängist oldi kuuldud, vaatamata minu krõbedavõitu otsekohesusele hää mulje jätnud ja põhimõtteline valmisolek toetamiseks on olemas. Nüüd tuleb see jamam koht ja papritele kena jutt kirja panna. Alles seejärel suured bossud otsustavad kas meie "püha sõda" toetatakse või mitte.

Selle kuu jooksul läbivad gängi loomapäästemasinad hooldusremondi, sest ülevaatused on enamusel neist kohe-kohe lõppemas. Siis jagame nad aga ümber väheke teistel alustel ja rendime välja kasvõi võhivõõrastele kui omadel pole mahti operatiivselt reageerida. 


Ühtedest uudistest jooksis läbi, et teedel vurab üheksa kaubikut, teisest jällegi, et üksteist. Kuidas see võimalik on? Kohe selgitan. Lahinguvalmis on praegu üheksa tavalist tehnohoolust ootavat masinat, kaks ootavad aga ümberehitamist ning üle kleepimist ja see võtab natuke aega. Ainult Muhu- ja Saaremaa buss on täislaks valmis ja läbis eilse ülevaatuse ilma ühegi veata.

"See on selle aasta kõige korralikum mittuus kaubik, mis meilt läbi käinud!", ülevaatuse meeste lause on tunnustus Erko ja Siimu laitmatult heale tööle.

Tänud gängi vabatahtlikele ja eriti kaugema nurga rahvale, kes ei pidanud paljuks kohale tulla. Muhu-, Valga-, Järva- ja Lääne-Virumaa hoidsid lippu kõrgel. Võru- ja Pärnumaa pidid tulema, aga ei jõudnud. Ei teagi miks? Läänemaa juhil jäi väike beebi haigeks ja seega on tema puudumine igati arusaadav. 

Ülejäänud bande aga vajus läbi ning eks ka see näitab suhtumist. Nii palju veel, et ligi 300 pealt on gäng vähenenud 112 vabatahtliku peale ja väheneb veelgi, sest, mis kasu on loomadel või ühingul inimestest, kes aasta jooksul mitte üht elukat ei aita ega ka liikmemaksu tasu? Eks ole? Aasta lõpus võiks meid olla kuskil 50 ringis. Selline on salaplaan.

Tänan kõiki toetajaid, sponsoreid, fänne, ajakirjanikke Anne Raistet, Imre Kaasi ja Konstantin Sviridovskit ning muidugi Hortese töötajaid ning külastajaid, et käisite meile õlale patustamas ja edu soovisite. 

Eestis mitteametlikult ametlikult surema ja piinlema mõistetud liigid saavad abi vaid tänu vabatahtlikule tööle ja teile head inimesed, kel eurost-paarist kahju pole. Nüüd rokime aga juba tavarutiinis edasi ja ikka loomade eest ning julmuse vastu! Ainuke, mis muutunud, on meie telefoninumbrid:

Loomade erakorralise abi ja nõuandeliin - 1414

A
nnetusnumbrid: 9001313 (5.-); 9001414 (10.-)

Vanad numbrid 53230230 ja 9002323 on jätkuvalt veel pool aastat töös, aga siis suuname need ühe teise loomi aitava projekti käsutusse. Olgu veel mainitud, et 1414 pealt saate mugavalt ettetellimisega ka endale "loomataksot" tellida. Tänapäeval, mil lugematu hulk inimesi mingit allergiat põeb, loomi päristaksod reeglina peale ei võta ja loomaomanikud on teinekord püsti jännis. Meie teeme teistmoodi ja meie masinad ei võta allergikuid peale, loomade ette aga laotame punase vaiba ja sügava kummarduse saatel teeme uksegi lahti. Vat nii ja sähke teile inimõigusi va loodusekroonid! Üks asi veel ja meist olenemata põhjustel esineb 1414 töös tõrkeid, aga see lubati sideoperaatorite poolt kiiremas korras korda ajada.

Lisan siia kohe eilsete telelugude lingid ka. Siis kunagi mõnus meenutada ega pea neid mööda internetiavarusi taga otsima.