31. oktoober 2019

"Tehtud! Päevale ja oktoobrikuule joon alla luige vabastamisega!"

Männiku noore luige haiglapäevad said läbi. Nii kui Loomade Kiirabi Kliinikusse sisse astusin, oli kohe tunda, et lind on majas. Nad on juba sellised parajad Pasa-Peetrid, aga antud juhul tegi see vaid rõõmu - toit-jook käib läbi ja see on peamine! Jeeeee!

Muuga kiisu loo lõpp ei ole hea, sest kompuutertomograaf tuvastas siiski seljaaju vigastuse. See aparaat on kordades parem kui röntgen ja seetõttu ei saanud öösel kohe sotti. Taolist vigastust täna inimene veel kahjuks ravida ei suuda .......

Minu eile õhtusele üleskutsele raviraha annetada reageeris 9 inimest. Konkreetselt seda kiisut toetas proua Liidia 50.- ja proua Katrin 10 euroga. Luige raviks annetas proua Viive 30 eurot. Kogusumma oli 325 eurot, aga selgitustesse polnud määratud täpselt kelle peale see kulutada tuleb. Oli lihtsalt, et loomade jne raviks või abistamiseks. Suur aitäh!



Tänase seisuga maksin kõik arved ära ja kliinikute silmis peaksime taas "tublid ja usaldusväärsed" tüübid olema. Kontole jäi veel 193.15. Luige ja kassi arve pole veel saabunud ja need lähevad järgmisesse kuusse. Küllap paljud ka helistasid ning ka need annetusrahad laekuvad alles järgmisel kuul. Sestap pole muretsemiseks põhjust ja saame üheskoos ikka hakkama. Nii see mäng juba käib.

Noor luik tahtis esimese asjana mulle tappa anda kui puurilt katte eemaldasin. Sisises-susises nagu vana kohviveski, aga siis rahunes maha. Kaalule laskis end juba rahulikult panna ja hüvastijätuaeg oligi käes. Kui läbi kliiniku ooteruumi läksime, siis inimesed vaatasid uhket lindu lausa vaimustusega. Luigetitt sai sellest justkui aru ja tegi end eriliselt armsaks pikka kaela välja sirutades.

Masinas tundis ta end õite hästi ja kukkus end koheselt küürima. Arusaadav, sest inimesed ja haiglad on ju väga-väga räpased. Jälgisin teda sõidu ajal kaamera vahendusel ja tegemist oli ideaalse kliendiga. Tõsi, puhtust ta tõbras ei hoidnud ja tänutäheks sittus kogu masina korralikult täis. See käib paraku selle loomapääste-asja juurde.

Luigele abi otsinud Dmitri ja tema kaunis kaaslane Valentina tahtsid kindlasti vabastamise juures olla. Sestap kutsusin ka nemad kohale. Oli ka natuke pingeid, sest nii mõnedki olid seda meelt, et lind tuleb ilmtingimata inimese juurde jätta. Sellega ma ei nõustunud, sest antud olukorras pole igati terve isendi loodusest eemaldamine kuidagigi põhjendatud.

Jah, ta oli natuke liiga kerge, aga ta ei saanud ka süüa. Küllap nüüd saab kosuma hakata. Jah, talv on tulemas, aga praegu on veel soe ja süüa on külluses. Dima käib seal karjäärijärve ääres pea igapäevaselt oma koeraga jalutamas ja hoiab silma peal. Ka ise luban alati läbi põigata kui Nõmme kandis või Sakus olen.

Kui läheb väga külmaks ja nad lendama ei hakka ning ilmselt tänavu ei hakkagi, siis püüame ta koos kaaslasega taas kinni ja lähevad Eino Roosioksa juurde talvituma. Mees jagab lindudest matsu ja tagab vajalikud tingumused. Nii me kokku leppisime. Loodetavasti kiidab enamus teist selle plaani heaks.


Tänan Loomapäästegrupi nimel Päästeametit ilma kelleta me teatud olukordades täna veel kuidagi hakkama ei saa. Ilmselt tuleb ikka ka paat ja järelkäru ää osta. Plaanis on see olnud, aga lootsin salamahti, et äkitselt riik kannab vanad maha ja siis saab küüned taha ajada. Sellega läheb paraku veel aega ja järelikult tuleb midagi muud välja mõelda.

Tänan Loomade Kiirabi Kliinikut ilma kelleta me enamus olukordades täna veel kuidagi hakkama ei saa. Ilmselt tuleb ikka oma kliinik ehitada ja plaanis on see olnud. Salamahti lootsin, et Valdeko ja Ain kannavad vana kliiniku maha ja siis saab küüned taha ajada. Kardetavasti nii aga ei lähe ja järelikult tuleb midagi muud välja mõelda. Kümneaastaku plaanidesse kirjutasin igatahes juba sisse "Heiki Valneri loomakliinik - kogu Linnuteelt parimat ei leia!" loomise.


Ai kurat! Nüüd läks lappama ja Mania Grandiosa võttis taas võimust. Vabandust loomarstid ja võtke ruttu validooli ning rahunege maha! Teid kõiki põrmustava ja vaeste supikööki suunava konkurendi sünd jääb ilmselt siiski minu järgmisesse elusse.

Suured tänud Dimale ja ta elukaaslasele, et hädas luigele abi otsisid ning loomulikult kniks ja kraaps kõigile inimestele, kes Loomapäästegruppi jätkuvalt toetavad ja kõik need imelised päästmised kaude teoks teevad.

Oli ju tore lugu? Mulle küll meeldis ja loodan, et teilegi! Tänan lugemast! 
Facebooki-rahvas saab rohkem pildi ja videomaterjali näha kui selle lingi lahti klikkab.