21. mai 2019

"Terveks ravida mitte maha tappa!"

"Terveks ravida mitte maha tappa!", on minupoolne mugandus ühele teisele popile ütelusele, kus inimese saatus sõltus koma asetamisest.

Mina räägin loomadest ja "Terveks ravida mitte maha tappa!" on nende puhul paslikum, sest Eesti riigis on metsloomadele jäetud vaid kaks võimalust - ta on kas terve või surnud!


Metsloomade aitamine ei tule kõne allagi kui just tegemist pole väga-väga kaitsealuse liigiga. Kuna metsa asukate aitamisega võib kaasneda omajagu peavalu, siis nende aitamisel on Loomapäästegrupp läinud nö põranda alla. Ei mingeid lugusid! Ei mingeid teemasid vaid targutame niisama kaasa kui just hädasti vaja on.


Täna on meie seas ligi kolmkümmend inimest, kes siis ühe või teise liigi koha pealt matsu jagavad. Ei-ei, kõik nad pole sugugi liitumisvaldust täitnud ja ajavad igapäevasest omi asju, aga häda korral saame alati nendega arvestada olgu tegemist siis linnu, põdravasika või isegi kuuemeetrise maduussiga.

Neil inimestel pole nimesid ja nad on olude sunnil nähtamatud nagu nende hoolealusedki. Loomasõber ei pea kartma, et ajaksime asju amatööridega ning olukord, kus metskitsetall peaks elama vannis või toonekurg Mustamäe korterelamu toakeses, ei tule kõne allagi.

Akadeemiline seisukoht on meie ametnikel üks - kui iseseisvalt hakkama ei saa, siis tuleb maha tappa! Meie oleme teist meelt ja selle poolt on ka maailmaa kogemus - planeedil on tuhandeid parke-talusid, kus invaliidistunud metsasukad koos inimesega elavad. Ei midagi uut ja neid eeskujusid olen varemgi esile tõstnud.



Ja nüüd saage tuttavaks meie viimase kundega, kindlale surmale määratud oravapoisiga, kes kõikide tarkade kiuste üliväga ellu tahtis jääda. Päris isepäi ta enam hakkama ei saa ja sestap jääb teiste omasugusete invaliididega elama inimese juurde.

"Terveks ravida, mitte maha tappa!", on Loomapäästegrupi loosung kui edasine eluke metsasukale piinu ei valmista. Nii on ja nii jääb vähemalt nii kaua kui minu sõna natukenegi ühingus maksab. Meie Mongoolias asuva tundmatu hoiukodu tundmatu naissoost peremees oli eile üliõnnelik:

"Hakkas sööma ja jooma! Ma olen nii õnnelik, et lausa nutsin. Neil kõikidel on oma iseloom ja maitse eelistused. Täpselt nagu inimesed!"

Elu imekink on haruldane ja seda tuleb hoida! Tundke teiegi rõõmu lihtsatest pisiasjades ja ärge torisege nii palju! Katame lauad - ühe tillukese elukese päästmine annab selleks põhjust küll!