20. mai 2019

"Kõik on seotud ja kõik kandub edasi. See käib nii hea kui halva kohta"

"Per**e! Mina rohkem ei jõua, sest see kerjamisel põhinev loomapääste pole jätkusuutlik", kirusin eelmise kuu keskpaigas kui oma maasturi müüki panin, et kliinikutele võlg ära maksta. 

"Paneme uksed kinni või tahate isekeskis edasi punnitada? Mulle aitab ja nüüd on küll sein ees!"

"Rahune maha ja küll päike pilve tagant taas välja tuleb!", üritati mind jätkama keelitada.

Seesugune vestlus oli mul lähimate mõttekaalsastega enne Täpi juhtumit. Kõik tundus nii mõttetu - loomad surevad, papp on otsas. Siis hakkasid asjad taas paremuse poole minema ja momendil rokib Loomapäästegrupp täiesti uues rütmis ja energiaga. Paljuski tänu Täpile.


Kui 2010 loomakaitse liitu looma hakkasin, siis lähtusin põhimõttest, et loomade kaitsmine on poliitikaülene. 

Seetõttu valisingi asutajaliikmed selliste inimeste seast, kellele sain vabalt helistada ja kelle südamesoojuses olin veendunud - Anvelt sotsidest, Klandorf keskerakonnast, Paet reformist, Kelam isamaast, Jüssi rohelistest jne. 

Tundus, et kõik on võimalik, aga tegelikult sellest erilist tolku polnud - Riigikogus loomi aitama pidavad eelnõud seadusteks ei saanud ja ei saa tänase päevani.

Täna on kallid kaasmaalased vat, et kodusõja lävel ja tahaksid maha tappa kõiki alates kaabudest-klaabudest, lõpetades sotside-reformistidega. Eestimaalaste vingumist ja kirumist on kuulda Linnutee kaugemasse otsa - kõik vihkavad kõiki ja hea, et enamusel relvi käes pole! Vennatapp saadaks poole rahvast paari kuuga teise ilma.

Ja siis juhtus Täpiga õnnetus ning see imekoer suutis korraks vaenu unustama panna. Annetasid kaabud-klaabud kuni sotside ja reformistideni välja. Loomapääste on siiski päevapoliitikast vägagi üle! Eks ole?




Ühtekuuluvuse ja headuse saadikut Täpit näete meie vabatahtlike eraautode tagaklaasidel üle riigi elava tunnismaterjalina, et kokkuhoides on imed võimalikud ning üheskoos ronime välja ka sellistest jamadest, millal viimanegi lootusekiir tegelikult kadunud on.

Heategudel pole nime. Heateod kanduvad edasi. Eile kandus Täpile tehtud heategu üle vetelpäästekoer Eikele, kes sendi surmale võlgu oli. Maokeerd ja aeg oli otsakorral. Iga sekund luges. Iga sent ka. 


Rahuliku südamega sain ta operatsioonile lubada ja kinnitasin, et Loomapäästegrupp tasub arve. Kõik õnnestus ja koeramürakas jäi ellu.. Täna on Eike juba omas kodus taastumas. Homme päästab ta juba mõne uppuva inimese ära. Vahet pole, millisesse erakonda too kuulub või millist jumalat kummardab. 

Kõik on seotud ja kõik kandub edasi. See käib nii hea kui halva kohta ......