5. juuni 2017

„Sinu pühendumist on märgatud!“

Tänane päev algas vägagi positiivselt:

„Tere, helistan Swedbankist ja inimesed tunnustavad teie tegevust.“

„Mis? Kes? Kus? Kuhu? Millal?“

„Me kutsume oma Facebooki lehel üles tunnustama inimesi, kes pühendunult ükskõik millises valdkonnas rahvale silma on jäänud. Teie olete nende seas ja Swedbankil on teile sel puhul üllatus. Kuidas me kokku võiksime saada, et see üle anda?“


Tore on vahelduseks ka kiita saada, sest tõsi on see, et ükskõik kes, ükskõik millises valdkonnas saab ikka peksa nii kui suu julgeb lahti teha! Kohe tambitakse mutta!

Alguses see häiris kuniks sai selgeks, et tuleb ajada oma joont ning jummalast ükskõik mida teised arvavad – nagunii pole võimalik kõigi meele järele olla. Mina arvan, et loomi ei tohi piinata! Mõned arvavad, et tohib! No aga tehke siis oma selts või ühing ning hakake avalikult seda tegevust propageerima! On ju imelikud vennikesed need kes vaid arvuti taga hingeldavad ja sappi pritsivad?


Loomakaitse Liit rokib täna täiega ja meie kuulutame oma tõde edasi – märka, aita ja hoolitse. Iga elushing tunneb samu aistinguid nagu inimenegi ja neid kõiki tuleb vastavalt kohelda!

Ometigi pole ma nii „vägev“ pelgalt Issanda armust vaid mu seljataga on võimas gäng naisi, kellega koos me seda maailma kasvõi natukene paremaks muuta soovime. Pille, Piret ja Kadri on juba 10 aastat mu kõrval seisnud ja nendega võin kasvõi sõtta minna. Kohe nii kindlad on nad! 

Lisandunud on uusi tegijaid ja mu rõõmuks on otsustanud ka palju mehed „kapist välja tulla“ ning löövad loomakaitses avalikult kaasa. Loodetavasti kuuleme neist kõigist juba õige pea aina rohkem ja ma saan end veidi avalikkuse eest tagasi tõmmata. See on tegelikult ka igati vajalik, sest momendil olen ma nagu Brežnev nõukaajal, kelle puhul võis teleka hääle rahulikult maha keerata - nagunii midagi uut ta ei rääkinud ja sama mula pidi taluma pikki aastaid!

Swedbankile aitäh maitsva ja mahlase tordi eest, mille ma ühes tükis nahka pistan. Pille, Piret, Kadri, Kaija, Katrinid, Virge ja paljud teised liidu aktivistid istuvad aga kodus ning nosivad kruubiputru ja kaerahelbeid. Midagi pole teha, aga maailm ongi tegelikult väga ebaõiglane paik! Ahahaa, nali! Vähemalt püüdsin teha.

Suurimad tänud kõikidele kaasvõitlejatele ja -mõtlejatele, toetajatele-fännidele ja (looma)sõpradele ning kõigile headele inimestele, kelle jaoks hoolimine ja halastus pole võõrad. Rokime aga edasi! Loomade nimel loomulikult! 

Ma tõesti tänan! Siiralt!