1. juuni 2017

„Maanteel jalutanud obene ei tekitanudki erilist paanikat“

Olen varemgi kirjutanud sellest, et loomakaitse liidu Lääne-Eesti piirkonnajuhil Kaija Paalbergil on eriline võime sattuda just nendele teedele vurama, kus loomad siiberdavad. Koerad, kassid, linnud ja metsaasukad on tema tavalised kunded, keda ta siis turvalisemasse kohta kupatab ja seetõttu alalõpmata ka kõikjale hiljaks jääb.

Eile tegi ta sõprust aga maanteel rahumeeli jalutukäiku teinud hobusega.


„Kas saad teelt minema! Oled sa hulluks läinud? Autod puha seisavad sinu pärast!“, tõreles ta uhke loomaga.



„Mul pohlad ja kelle jaoks see ikka tehti kui mitte minu ja mu sõprade tarbeks“, kostis suksu vastu. Ja nii nad siis seal mööda Lihula maanteed jalutasid – hobune ees ja Kaija oma lillelistes pükstes, mis igas loomas õudu tekitavad, järel. Vaatepilt võis üsna koomiline olla, sest hobusel polnud plaanigi teelt lahkuda. 

Asi oli kohati ohtlik ka, sest vahepeal kondas suur loom juba vastassuunavööndis. Õnneks olid kõik, rõhk sõnal kõik autojuhid normaalsed ja mitte keegi ei kukkunud siganaalitama ega üritanud hobusest väevõimuga üle ajada. Isegi liinibussijuht sülitas graafikule ja seisis vagusi kuni olukord laheneb.

Nädalavahetus on ukse ees ja kellel on plaanid kuskile sõita, siis need peaksid küll Kaijaga ühendust võtma ning uurima mööda milliseid teid noor naine kavatseb ringi tuuseldada. Siis teate vältida ega pea tundide kaupa ummikus ootama kuniks Paalbergi-mutt tee loomadest puhtaks saab!

Kui aga ise plaanite taolist olukorda lahendada, siis võtke asja ikka rahulikult ning püüdke loom tasa ja targu teelt minema saada. Kõva kärkimine ja udjamine teevad asja ainult hullemaks ja nii läheb looma närvi ning kukub ringi jooksma nagu peata kana. See käib praegusel aastaajal eriti just põdravasikate kohta, keda emmed on minema ajanud. 

Ja jummala pärast autojuhid - ärge signaalitage ega tuututage - see ajab olukorra kohe eriti hulluks!