Gängi verivärske täiendus, kooliõpetaja Liisu Kütisaar startis kohe kui teadet nägi, sest elas kõikse lähemal. Tanel Veskimäe liikus Tallinnast vastu ja niimoodi hoidsime hulga aega kokku.
Loomade Kiirabi Kliiniku tohtrid olid erakorralise kiisu vastuvõtuks valmis ja dr. Liis Poopuu hakkaski koheselt pihta - valuvaigisti, kerge narkoos, röntgen ehk kõik-kõik-kõik, mida sellises seisus patsient vajab. Ukul vedas - ainult alumine lõualuu puru, mis meie keeles tähendab üsna kerget pääsemist. Jääb elama! Hurraa!
Omaniku, vanema proua leidsime samuti üles, kes fotolt oma lemmiku kohe ära tundis:
"Sellepärast ta tuppa ei tulnudki. Juba tund aega käisin otsimas ja hüüdsin, aga ei midagi. Süda kohe tundis halba, aga suur aitäh, et on sellised inimesed olemas, kes ka loomadele appi tõttavad!"
Christina Simson on naine, kes seal kandis tavaliselt reageerib, aga täna ta ei saanud. Pole hullu ja meie gängis on asjad nii säätud, et kaasame omi tuttavaid ja sõpru. Idee on iseenesest lihtne - oleme tavainimesed täiesti samade murede ja rõõmudega, armastame omi naisi-mehi-lapsi-vanemaid ja käime tööl, nutame ja naerame ning peame pidugi.
Kui aga loom hädas, siis viime ta arstile ja vaatame, et ta taas koju saaks. Seejärel suundume tavaellu tagasi kuniks järgmise õnnetu kohta teade tuleb. Teoorias lihtne, praktikas veidi raskem - mõned rabelevad hullumoodi ja teised ei saa aastas kordagi loomale appi mindud. Neid on viimaseid on saja ringis, aga juba järgmisel kuul tänan neid mitte millegi eest ja me teed lähevad lahku. Aktiivseid vabatahtlikke koos hoiukodudega on viiekümne ringis. Müts maha ja tänud, et olete lojaalsed ja ikka viitsite!
Christina sõbrad Marelle ja Kaur panid sedapuhku masinale hääled sisse ja kimasid Viitnale. Mul on telefonis terve hunnik loomaarstide numbreid, kes on lahkelt lubanud ka väljaspool tööaega hellata kui häda käes. Dr. Hannes Vainult Väike-Maarja loomakliinikust on üks neist ja mees tuli tänagi taas ekstra tööle.
Edasised ongi meie oletused, mitte faktid. Kiisu ei jäänud auto alla vaid viidi bussipeatusesse surema. Loom juba vana, 12 ja otsa ka veel, luudehõrenemine, liigesed kanged ja muud vanuri hädad. Näikse, et temaga on hiljuti arstil käidi ja veenist verd võetud. Hannes arvab, et see kiisu on võitleja ja elab veel. Teda peab aint natuke aitama. Aitamegi. Hannes jättis ta ööseks tilguti alla ning puhume eluvaimu taas sisse. Siis otsime kodu, kus loomake väärikalt pensipõlve pidada ja surra saaks.
Ma ei ikka ei jõua oma meelepaha vaka all hoida:
"Mina sa õige persse omanik! Ilmselt hoolisid sa oma kiisust ja sellele viitab kuidas sa ta sooja pakkisid, aga nii ei tehta kurat võtaks! Kas lootsid, et jääb ise auto alla või mis su peas toimus? Või, et bussile mineja võtab kaasa? Kuradi haige!"
Olgu sellega nagu on, aga mõlemad kassid saavad abi ning tagame neile teie kaasabil parima hoolitsuse ja saadaoleva ravi! Mina tänan!
Loomapäästegrupp MTÜ
EE437700771003183318
või
helista meie annetustelefonidel:
900 1313 (5€)
900 1414 (10€)
900 2323 (25€)
Palun tervitustekst kindlasti lõpuni kuulata, sest vastasel juhul annetust ei toimu.
