30. jaanuar 2021

"Me täname, me täname!"

Puha loomulik ilu, ei ole tuunitud foto!
"Mees on saanud lõpuks tanu alla", pildiallkiri peaks reetma mu õnnelikkuse põhjuse vast küll. Seetõttu ma tänavu rohkem õnne vastu ei võtnudki. Pole uhke ega miskit, aga ei mahu lihtsalt. Ei hinge ega madalasse taressegi enam mitte üks gramm rohkem.

Hommik hakkas pihta tramburaiga ning Nõps ja Ruts said justkui aru, et täna tuleb vanamees üles laulda ja lakkuda. Tavaliselt käivad nad hommikuti ikka kikivarvukil kuniks end voodist välja ajan. Nii kui mobla sisse lülisin, hakkas helinaralli pihta - esimene kõne tuli Valgast, teine Hispaaniast, kolmest Soomest - kõik puhta naisterahvad. Hea päeva algus.

"Mnjah, raske on olla ilus mees, päevad läbi passi peegli ees!", konstanteerisin vastuvaieldamatut fakti ja küllap see ongi põhjus miks naiskad mõne erandiga nii kenasti minuga elu jooksul ringi on käinud. Olge te tänatud ja annaks Jummel, et see ei muutuks. 

Jälle telefon helisas ja taas kõne Valga linnast Läti piiri äärest. Ja jälle Soomest. Hea kui ikka konkureerivad daamed ühes kohas elavad, see laseb natuke lõdvemalt võtta. Ja mida siis sooviti? Eelmainitud õnne, raha ja palju-palju seksi. 

"Halloo! Mida te kahepalgelised variserid telefoni kaudu seksi soovite? Viimane aeg kohale tulla, sest varsti on "ollallaal" lallalaa ja kogu lugu!"

Liiga ennatlikult hurjutasin, sest seks hakkas pärastlõunal nii kahe- kui kolmekaupa kohale tulema. Ohh, oleks neid aastakesi ometigi natukene vähem. Suuremast jännist aitas välja reedel "eriti tähtsatele inimestele" mõeldud koroonavaktsiini eelisjärjekorras kätte saamine. Veidral kombel mõjub see mulle hoopis iseäralikul moel ehk tatsan ringi nagu Egiptuse vaarao püramiidi seinamaalil. Saate aru küll, millest räägin. Ärge hakake kadestama ja hurjutama - las papi unistab!

Õnn on niigi kohal, seksi sain kätte, aga rahal on jätkuvalt kombeks mind vältida. Mine sa tea, aga äkki seisneb õnn selleski? Suure rahaga on suured jamad ning äkitselt hakkaksin seda samuti poliitikutele va "igavastele vaestele" jagama? Imelik küll miks rikkurid poliitikutele manti jagavad, mitte vähihaigetele või vaestemajadele? Vastust teate vast isegi ja nimetagem seda siis legaalseks korruptsiooniks, mis nendesamuste poliitikute poolt vastu võetud sääduste kohaselt igati õilis ja vääriline tegevus on. Tagakiruda pole siiski õiglane, sest keda valid, seda saad ja iga rahvas on oma juhte väärt.

Aastatetagused jamad jätsid sisemusse selge jälje ja muutsid mind kõvasti. Seda mitte ilmtingimata paremuse poole - nüüd olen pohhuist, kellesse mitte kut miski ei puutu. Loomadesse suhtun ikka hästi, sest neisse inimestevahelised suhted ja sugudevahelised võimumängud ei puutu. Tänu sellele kõigele valitseb mo hinges üksainumas suur rahu. Olin selle poole pikalt teel, aga kohale jõudsin. Elu on nüüd lihtne nagu ring või sile-sile järvepind, millel puudub vähimgi lainetus. Äkki see ongi õnn? No see pole nüüd küll sedamoodi romantikast umbne õnn, millest naised õhates unistavad, aga mu tited ja loomad on terved, ise saan hakkama, kõht on täis ja tuba soe. 

Mis peamine - rahu on maa peal ja kui negatiivsust täis uudiseid ei jälgi, siis tundub ju kõik vägagi hästi olevat. Inimesele polegi miskit rohkemat tegelikult vaja. Äkki see on hoopis aastatega kogunenud tarkus, mitte õnn? Vahet pole millega tegu, aga tänan kõiki õnnitlejaid ja soovin, et ka teie peredel läheks sama hästi. Säh mulle ja ära sõnasin kui siin suurest hingerahust lobisesin - Ruudi tantsib juba laual. Sigadus ja korralagedus kuubis!

"Ruudi kurat! Tule kohe laualt maha muidu lähed hommikul esimese asjana vorstiks!"

Ahh, las olla ja tegelikult ärgu tulgu. Lähen talle hoopis seltsiks ning teeme ühe vägeva võidutantsu. Asi on seda väärt küll!