15. detsember 2017

"Lennujaama virelev kitsekari saab loodetavasti kõhud täis ja jõuludeks koju!"

Lennujaama tagusel tühermaal asuval nn "Pilpakülas" vireleva kitsekarja lugu läks korda väga paljudele inimestele ja ainuüksi videojuppi lonkavast tiinest kitsekesest on vaadanud praeguseks üle 64 000 silmapaari. 

Sotsiaalmeedia on vägev ja niimoodi jätkates pole tõesti varsti enam televisiooni ega ajalehti vajagi! Mäletatavasti me seda vaest hinge ega tema kõhus kosuvat tallekest päästa ei suutnud.

Mida siis nendega edasi teha? Esialgne plaan oli, et tõstame nad lihtsalt masinasse ja viime ära, kui sobiva kitsekasvataja leiame. Ei saa ju lõpmatuseni oodata, millal Eesti riik end hoolimatute loomaomanike suhtes kehtestama hakkab. Enne kärvavad lojused maha, kui abi pärale jõuab. Loomulikult peab riik järgima seadusi ega saa teha omaloomingut, aga see ei saa ju ometigi olla alatiseks vabanduseks mittemidagitegemisele!


Moe pärast teavitasime veelkord ka Harjumaa veterinaarkeskust ja sedapuhku saabus ka vastus:

"Tere!

Oleme juhtumiga tegelenud, kuid loomade väidetav omanik on raskesti tabatav ja ühiskonnast võõrdunud vanem venekeelne meessoost isik Boris. Rae abivallavanemal on õnnestunud temaga kohtuda. 


Kitsed on metsistunud ja elavad lennujaama taga Rae raba metsas ning käivad aegajalt ka ümbruskonna põldudel. Loomad on ID-ta. Kohtusime Rae vallamajas, KOVi esindajatega. Koostöös püüame leida kitsedele loomapidaja, kes suudaks kitsed (20+ looma) kodustada, tervisekontrolli läbi viia ja registreerida. 

Täna kitsede elu otseselt ohus ei ole, kui mõni just auto ette ei jookse, aga seda võib juhtuda ka metsloomadega. Püüame veel otsida kontakti ka Borisiga. Kui omanikku ei leia ja uut hooldajat ka mitte, siis viimane variant oleks küttimine koos jahimeestega.

Lugupidamisega,
Urmas Saron"

Panime Loomakaitse liidus ka pead kokku ja hakkasime võimalikke kitsekarjuseid otsima, kes tutvusringi kuuluvad.

"Ma helistan Heidi Hansole ja Siret Kotka-Repinskile, sest tema teine pool peaks küll suutma vähemalt pooled kitsed ära paigutada. Kes veel miskit välja mõtleb?", uurisin maad.

"Ära näe vaeva, mu hea tuttav saab äkki nad kõik ära võtta. Päris sada protsenti see kindel veel pole", pakub Eerik Seppel raskele olukorrale võimaliku lahenduse välja. "Kuidas transpordiga lood on?"

"Täispika ja kõrge kaubiku saab vast Pille ja Pireti venna käest."

"Kas nad mahuvad kõik ära?"

"Me ei saa kõiki korraga kättegi ja alustame nendest, kes kuuris on. Kõige suurem jama on selles, et sinna ei saa ligi sõita. Vähemalt kolme meest oleks ka vaja, õuest püüdmisel on mõistagi suurem hulk rahvast abiks."

"Millal kitsejahi teeme?"

"Teeme juba homme ja saame ehk nädalavahetusega ühele poole selle pikale veninud jamaga."

"Teeme ikka ametlikult!", sekkuvad meie vestlusesse juristid Pille ja Piret. "Saadame ka VTA-le kirja, et uus omanik on leitud."

"See kitsekarjus sülitab ise ju paljudele seadustele! Kuradile! Siis hakkab see asi jälle venima, lisaks ei leia me nädala sees ka vabatahtlikke, kes töölt kitsi püüdma tulla saavad ega bussigi!"

"Teeme ikka ametlikult!"

Naised said oma tahtmise ja teeme siis seaduslikult. Täna saime ka "seaduslikult ametliku" vastuse kätte:

"Tere!

Vestlesin omanikuga ja Pärnumaal on tingimused vastuvõetavad. Pakkus välja 19. detsember. Küsimus tekkis veovahendiga, sest minu arusaamist mööda see siiski 22-25 looma ei mahuta.

Loomade üleandmise Rae vallale saan teisipäevaks toimetatud. Loomade äravõtmisel on nemad kitsede hoidjad, uue asupaiga leidjad ning ka üleandjad. Veel niipalju, et kui olete nö "Lennuplatsi" krundil käinud, siis seal pole veokiga ligipääsu võimalust aedikuni. Kitsede kokkusaamine sinna tahab seega läbimõtlemist jne. 

Annan nüüd Rae valla kontaktisikud, kellega oleme suhelnud ja kellega tuleks asja edasi ajada. Meie oleme muidugi samuti kohal kui asi teoks saab.

Lugupidamisega, 
Urmas Saron"

Ma harimatu talupoeg ei saanud muidugi aru kuidas Rae valla tegelinskid "kitsede hoidjad, uue asupaiga leidjad ning ka üleandjad" on, aga ega alati peagi ju kõigest aru saama, mida targad inimesed räägivad. See pole ka oluline tegelikult! Peaasi, et kitsed jõuludeks pehme aseme, korraliku ninaesise ja arsti poolt üle vaadatud saaks.

Selleks vajame aga heade inimeste abi, sest masinad neelavad kütust ja ega Pärnumaa loomaarstki seda santlaagrit "parandades" tasuta tööd tegema pea. 

Eestimaa Loomakaitse Liit
  • EE742200221052074915 (Swedbank)
  • EE441010220252652225 (SEB)
Loomade ravi saad toetada ka helistades liidu annetustelefonidele:
  • 9000 777 (5.-)
  • 9000 888 (10.-) 
Tervitustekst tuleb kindlasti lõpuni kuulata, sest muidu annetust ei toimu. Kes tahab aga "veretul kodukitsejahil" osaleda või saab transpordiga aidata, andku endast julgelt teada - info@loomakaitse.eu  
Mina tänan!

2 kommentaari:

  1. Loomakaitseseadus § 64. Looma äravõtmine

    (1) Korrakaitseorgani ettekirjutuse korduva täitmata jätmise, mittenõuetekohase täitmise või käesoleva seaduse nõuete olulise rikkumise korral on korrakaitseorganil õigus loom omanikult ära võtta, kui looma jätmine omaniku juurde ohustab looma tervist või elu.
    [RT I 2005, 61, 477 - jõust. 01.12.2005]

    (2) Loomaomanikult äravõetud looma annab korrakaitseorgan üle kohaliku omavalitsuse üksusele, kes rakendab looma pidamiseks asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

    Heiki, kui Sinusugune staazikas loomakaitsja ei ole kuni siiamaani teadnud, et looma omanikult äravõtmine käibki seaduslikult läbi kohaliku omavalitsuse, siis oled Sa minu kui potentsiaalse rahastaja silmis enda margi küll täiega täis teinud.

    VastaKustuta
  2. Küll ma seadust tean, ära muretse, paraku pole sellest enamasti ja eriti just farmiloomade puhul väga abi ....

    VastaKustuta