14. juuni 2017

„Mis saab lemmikloomadest kui nad Vikerkaaremaale lähevad?“

Mehed jäävadki lasteks! Teada värk ja minu kohta see kehtib vähemalt täiega! Lapsed loevad mõistagi lasteraamatuid ja seda hea lapsena teen minagi. Viimane loetud raamat oli retk tagasi lapsepõlve ehk Lindgreni „Meisterdetektiiv Kalle Blomquist“ sai hetkega taas läbi loetud. Järjeraamat ka.

Mõnus, tore ja nostalgiline lugemine, mis minust omal ajal lausa Rootsi fänni tegi. Ajad aga muutuvad - pole enam Lindgreni ning ka enda lapsepõlv hakkab aina enam ähmastuma. Tõttöelda pole enam üleüldse olemas ka „Bullerby laste“, Volvo ja ABBA turvalist rootsimaad. Kahju, muidu käisin svenssonite riigis hää meelega ja kujutasin ette, et seal võiks isegi elada. Enam mitte, aga see selleks.

Ühel päeval helistas mulle Tiina Männapsoo:




„Saame kokku! Ma tahan sulle midagi anda. Mu raamat sai lõpuks valmis ja tahan, et seda loeksid kui mahti on!“

Nüüd on see loetud ja selle nurga alt pole vast keegi lastele midagi kirjutanudki. Reeglina ei valmistata lapsi ette oma lemmiku surmaks ja see tabab m(n)neid ikka ootamatult. Ja kõik ongi justkui läbi. Ometigi ei pruugi see nii olla ja vähemalt põnnidel peaks see lugemine küll olemise paremaks tegema.

Küllap teeb see ka enda tuju veidi lootusrikkamaks, sest vähemalt nii hea on ju mõelda, et meie lahkunud neljajalgsed sõbrad, leiavad alati taas võimaluse, et meie juurde tagasi tulla. Millest see raamat on? Vastan Tiina Männapsoo sõnadega:


„See on raamat elust ja surmast, sõprusest ja armastusest. Ennekõike siiski armastusest!“

Hääd lugemist!

"Lemmikloomade teine elu" esmaesitlus toimub juba homme Viru keskuse "Rahva raamatu" kaupluses kell 16.00

Võtke aga põnnid kaasa ja minge kuulama. Lapsed haaraku kindlasti kohe ka värvipliiatsid kaasas, sest hunnikus värvimispilte ootab väikeste kunstnike näpuharjutusi.