19. aprill 2017

„Sarnased koerad, üksühele sarnased juhtumid, aga eri politseiuurijad käsitlevad juhtumeid erinevalt!“

Hiljuti kirjutasin kahest ketti aheldatud vanast koerast, keda näljutati. Üks elas Põhja-Eestis, teine Lõuna-Eestis. Räägitakse, et meie põhja- ja lõunaosariikide elanikud on vaatamata sellele, et kanname ühist nimetust eestlased, täiesti erineva mõtlemisega ning Tallinna ja Tartu vahel käib mingi nähtamatu kammimine.

Tundub, et see tõesti nii ja mõnedest asjadest saame tõesti erinevalt aru. Toon mõned loomade varal tehtud näited:


Tartu linn ja sealne varjupaik käivad juba pikka aega ühte jalga. Tallinn õigustas aastaid siinse „lemmikloomade tapamaja“ tegevust ning lõi munitsipaalvarjuka alles hiljuti.

Lõuna-Eesti jahimehed korjavad kibekiirelt liikluses viga saanud loomad teelt ära ja teevad neile otsa peale. Põhja-Eestis ei jõuta pahatihti isegi sündmuskohale!

Jõgevamaal toimetas Kasepää vald kohe pärast teate saamist vaevatud ja näljutatud koer Maxi varjupaika. 
Harjumaal, Kose vallas piinles koer Bimbo 10 pikka aastat näljasena lühikese keti otsas ja teda kaitsma pidanud veterinaarametnikud kaitsesid vaid hoolimatut loomapidajat!

Ka politsei töömailt on näide kohe varnast võtta. Kasepää-Maxi lugu vääris sealse politseametniku hinnangul vähemalt väärteomenetluse alustamist ning asi lõpeb mingi mõttetu rahatrahviga. Asi seegi!

Kose-Bimbo piinaja pääseb aga puhta nahaga, sest siin põhjas ei alustatud isegi väärteomenetlust, kriminaaluurimisest rääkimata. Kuidas on võimalik, et eri inimesed asju nii erinevalt näevad kuigi seadus on üks ja ühene? Kas asi on põhi-lõuna eripärases või eri inimeste suhtumises? Ma pakun, et asi on ikka suhtumises ja Bimbo-keissi sattus uurima lihtsalt laisk ja lohakas uurija, kes lisaks pole ka mingi eriline loomasõber.

Muide sarnased asjad toimuvad mu sõpradest advokaatide sõnul ka kohtus. Üks kohtunik ei viitsi isegi süvaneda ega materjalidega tutvuda ning jätab kõik kohtu juristi teha. Otsus, mis muudab inimese saatust tehakse ära ülekäe ja tulemus on kaheldava väärtusega ning tõest ja õigusest väga kaugel.

Siis läheb aga täpselt sama keiss teise kohtuniku kätte ja tulemus on ristivastupidine. Kuidas on see võimalik, et ühe (mees)kohtuniku arust võib isa end üles puua ja ta ei peagi oma lapsi nägema. Samas (nais)kohtunik taastab õigluse ja isa usu kohtusüsteemi ning tagab seaduspärasuse ja lastehuvide kaitse!? 


Siinjuures ma tahaksin tervitada kohtunik FF-i, ilmselt kõigile oleks parem kui sa juurat poleks õppima läinud ja oleks jäänud kihlvedude sõlmimise või nende vahendamise juurde!
Läheme aga oma koerajamaga edasi. Ma ei hakka eestimaa loomakaitse liidu ametlikke avaldusi taas siia trükkima ning kel huvi, siis Maxi looga saate tutvuda sellel lingil klikates.

Politsei vastus saabus liidu postkasti mõned päevad tagasi:

„Teatis väärteomenetluse alustamise kohta“ 

Politsei infosüsteemis POLIS on registreeritud juhtum 2490,17,00xxxx. Jõgevamaal Kasepää vallas Raja külas Kalda tn XXX peetakse koera, kelle suhtes on toime pandud lubamatu tegu - loom on alatoidetud.

Esitatud teate alusel alustati 17.04.2017 väärteomenetlus nr 2490,17,00xxxx LoKS § 66'2 lg 1 tunnustel. Menetleb Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistus.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)


Pika-pika ja väga põhjaliku loo Kose-Bimbo kannatustest ning liidu avaldused leiate selle lingi tagant. 

Mäletatavasti „põhjalased“ ei alustanud mingit menetlust ja Bimbo uue omanikuna kaebas loomakaitse liit kriminaalmenetluse mittealustamise prokuratuuri edasi. Eks näis, mida need seaduseväänajad kostavad ja kuidas olukorda tõlgendavad.

Aga nüüd mõelge kaasa – olukorrad ja koeradki on üksühele sarnased ning seadus, millest lähtuda peaks olema üheselt selge ning tagama loomale kaitse. Ometigi sealsamuses ühes ja ainumas eesti politseis suudetakse seda asja nii erinevalt tõlgendada?! Veider! Eks ole?