12. aprill 2017

„Kaks kutsikat tapnud mees peksab juba uut koera!?“

Üldiselt on mu aju genereerinud alati igasugu sigadusi ja eriti andekas olin ma Tootsina koolipinki nühkides. Ajapikku olen ma väheke, rõhk sõnal väheke, taltunud, aga täna hommikul olin ma taas eriti produktiivne. Ja nimelt läks mul uni juba kella viiest ära ning aju hakkas kohe „tootma“. Penskarite värk!

Eestimaa Loomakaitse Liit edastab politseile, Veterinaar- ja Toiduametilele ja Keskkonnainspektsioonile aastas sadu pöördumis ja kaebusi. Väga-väga-väga tihti saadetakse meid aga pikalt ning igasugu menetlused lõpetatakse. Asi on läinud nii kenaks, et pollarid ei viitsi isegi enam põhjendada miks kriminaalmenetlus lõpetati. Lõpetati ja kõik ning imege muna loomakaitsjad koos oma elukatega!

Kui aga hakkaks neid pöördumisi ja ametkondade vastuseid avalikustama? Kui otsus on tehtud looma huvidest lähtuvalt ja seadus- ning õiguspäraselt, siis kirjutaks teksti rohelise värviga. Kui mitte, siis punasega. Vaataks millist värvi see see lehekülg tuleb?

Liidu kodulehte „ehitatakse“ praegu ringi, aga selle muudatuse võiks seal sisse viia küll. Eks ma küsin muidugi teiste käest ka ja kui nad päri on, siis miks mitte? Täna teen otsa lahti aga „Heiksi blogis“ ja järgmine lugu räägib ühest üsna julmast pensionärist, kes vaatamata kahe kutsika tapmisele möödunud aastal, jätkab tänavu tuimalt ka oma vanema koera kolkimist.


AVALDUS KRIMINAALMENETLUSE ALGATAMISEKS SEOSES KOERA VÄÄRKOHTLEMISEGA JÕGEVAMAAL

Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) poole pöördus kodanik XXXXX, (teataja palub oma turvalisuse tagamiseks jätta tema isiku anonüümseks) kes teatas, et Demi-Rainer XXX (elukoht Jõgevamaa Saare vald Voore XXX on kodus koer, keda omanik pidevalt peksab. ELL andmetel on Demi-Rainer XXX määratud ka varasemalt karistus looma julma kohtlemise eest (07.01.2016 kohtuotsus lisatud käesolevale avaldusele).

Loomakaitseseaduse (LoKS) § 4 lg 1 kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast. Karistusseadustiku § 264 võimaldab loomapidajat looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest vastutusele võtta ka kriminaalkorras, sealhulgas kui lubamatu tegu on toime pandud julmal viisil ja/või avalikus kohas. ELL hinnangul on koera korduv peksmine ilmselgelt looma julm kohtlemine KarS § 264 mõttes.

Eeltoodu alusel palub ELL politseil algatada KarS § 264 alusel kriminaalmenetluse Demi-Rainer XXX vastutusele võtmiseks. Arvestades, et isik takistamatult peksab oma koera, palub ELL kohaldada loomakaitseseaduse §-i 64 ning võtta koera koostöös kohaliku omavalitsusega omanikult ära, kuna koera jätmine omanikule ohustab tema tervist ja elu.

ELL ootab seisukohta käesoleva avalduse osas ning informatsiooni ja tagasisidet antud juhtumi menetluse käigu kohta e-posti aadressile piret@loomakaitse.eu.


Demi-Rainer seisis kohtu ees ka möödunud aasta 7.jaanuaril ja kuulas langetatud päi otsust.

"ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Demi-Rainer Dorbekit süüdistatakse selles, et tema kägistas ajavahemikul 25.-26.09.2015. a oma elukohas surnuks kaks talle kuuluvat ca 3 kuu vanust koerakutsikat. Sellega pani Demi-Rainer Dorbek toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil, s.o KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 264 lg 1 p 3 järgi toime pandud kuriteo eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust.

Lähtudes KarS § 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui Demi-Rainer Dorbek ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele."


Ja nüüd mõelge kaasa. Karistus kahe kutsika tapmise eest on Eesti Vabariigis kolm kuud tingimisi vangistust! Lisakaristusena loomapidamisõigust ära ei võetud ja tulemus on käes!? 



Eks ole näha mida siis seekord riigivõim ette võtab. Täna pole politseilt veel vastust laekunud, aga annan teile kohe teada kui see tulema peaks. Loomasõbraliku Eesti eest edasi! Õujeee!