16 jaanuar 2017

"Lastevanemate ja Tartu hobusõprade vastulause Postimehes ilmunud artiklile"

Kui selle hinnaks, et Ihaste hobused lõpuks jõuludeks saaksid mineraale, köhasiirupit, paremat sööta, peab olema ühe inimese nimetamine "pahatahtlikuks", siis las olla nii.

Märgukirja eesmärgiks oli hobuste aitamine. Ja me teame kõik, kui palju on Ihaste hobuste eest hoolitsetud, kas, kui palju ja millal on nad saanud mineraale, korralikku heina, haiged hobused köhasiirupit. Jäägu kogu pikemaajalisema probleemi taandamine ühele inimesele ütleja arusaamiseks asjadest.

Kui aga Postimees nimetab kaudselt ka 21 Ihastes ratsutamisega tegelenut ja seitset lapsevanemat „ilma tegeliku tõsise aluseta kaebajaks“ (vt Postimehe juhtkiri 13.01.2017), on see ohu märk ja selge signaal neile, kes hoolivad - kui märkad probleeme ja hoolid, siis ära otsi abi, ära püüa asju lahendada, ära kirjuta, ära räägi, ära helista. Kui jaksad, tee ise midagi, kui enam ei jaksa, tule tulema, unusta ja las kõik olla nii nagu seni.



Meil oli mure, mida oleks saanud väga kergelt lahendada ja me tegime kõik, et probleem lahendataks enne Eestimaa Loomakaitse Liitu pöördumist. Kui meile oleks vastatud ja kirjutatud, et probleemid lahendatakse, ei oleks märgukiri jõudnud edasi. Me ei saanud vastust. Ja on vaid tervitatav, et tõsine mure hobuste pärast muutus millekski suuremaks ja tõi esile probleemid, mis on kestnud pikemat aega.

Meie märgukiri puudutas väga konkreetselt Ihaste Talli hobuseid, me kõik oleme ju inimesed ja näeme, mis toimub meie ümber. On ebakompetentne panna kokku kahe talli probleemid, jättes sellega mulje nagu oleks Ihaste Tallis asjad korras.

Allakirjutanud ei ole alusetud kaebajad. Kuigi ajakirjanduses on jäetud Ihaste tallidega seotud probleeme väljatoonud inimestest mulje, nagu oleksid nad võhikud ja pahatahtlikud laimajad, on allakirjutanute hulgas eri valdkondade, näiteks hobumajanduse, bioloogia, meditsiini ja juura taustaga inimesi. Paljud on tegelenud hobuste ja ratsutamisega pikka aega (üle kümne aasta), olles igati pädevad hindama hobuste heaolu.

Postimehes käsitleti teemat ühest vaatepunktist, jättes faktid kontrollimata, mis on vastuolus hea ajakirjanduse tavaga. Uus hein, köhasiirup ja arst tulid vahetult pärast märgukirja avaldamist. Loodame, et hobuste heaolule pööratakse tähelepanu ka edaspidi, mitte ainult mõned kuud pärast veterinaarameti kontrolli.

Postimees peaks vabandama märgukirjale allakirjutanute ees, kes on andnud julge panuse, et asjad hobustega ümberkäimisel muutuksid paremaks.

Märgukirjale Ihaste Tallide kohta oli 21. detsembri 2016 seisuga allakirjutanuid kokku 28