Loomakaitse Liidu huviorbiiti sattus Järva-Jaani kandi inimeste elukese korraldamise otsuseid koos teistega vastuvõttev talunik mõned kuud tagasi. Kaebuse kohaselt elavat Karinu külas, Sepa kinnistul, Sämmi-nimeline koerake üsna viletsat elu ja on enamuse ajast üksi. Lisaks olla peni ninaesine üsna vilets ja loomakesel polevat ka kuuti.
Teate kohaselt oli Sämmi peremees surnud ja ning krundi üle on käimas juriidiline vaidlus. See on Eestis ja ilmselt mujalgi üsna tüüpiline, et mingi kahvli või tooli või maalapi pärast lüüakse teineteisel kulmud rulli ning koera elunatukene jääb ses vennatapusõjas üsna tahaplaanile,
Karinu küla elanik rääkis veel, et umbes paari aastane ülisõbralik Sammi on nüüd pidevalt maja lähedal ketis ning varjuda saab ta vaid mingisse hurtsikusse. Vahel viiakse talle ka süüa, kuid kaugeltki mitte iga päev. Koera toidetavat aga saia, vee- või mingi piimaplögaga. Tõsi, üleeile oli näha ka koerakrõbuskeid, aga vett ees ei olnud. Õhutemepratuur oli mäletatavasti siis +25 kraadi ja päike kõrvetas küllaltki karmilt. Nii see hää inime siis toobki ise talle lisasööki ja viib ka jalutama. Mõistagi saab kurb koer alati korralikult üle paitatud ja kallistatud, aga ega väga tihti koerakese juures ju käia saa...
Ja mida Kertu siis nägi? Nägi seda, et kõik eeltoodu vastas tõele. Kertu võttis lugupeetud volinikuga ühendust ja asus maad uurima. Ardi Selge rääkis alul, et kolib sinna majja umbes paari kuu jooksul. Aeg möödus ja mehe jutt muutus:
„Ma ei kavatsegi sinna kolida ja selle viieaastase peni elu pidanuks juba ammu otsa saama, sest ta murdis maha kaks lammast ja kassi. Üleüldse, maal peetaksegi koeri niimoodi!“
Kertu aga ei jätnud jonni:
„Loobu siis koerast, kui Sa teda ei taha ja kui ta selline verehimuline elajas on! Minu arust on ta ülisõbralik ja ma leian talle uue kodu!“
„Midagi ma ei anna! Maal ongi teistmoodi elu ja nii nagu inimesedki elavad tihti üksinda, võib ka koer elada omaette elu!“
Ketikoertega jalutamise kohustusest polnud mees samuti midagi kuulnud:
„Kellel maal selleks veel aega on? Lapsi on vaja kasvatada!“
Nädalapäevad hiljem Kertu jälle helistas ja kukkus lunima:
„See ei ole sinu asi kuidas ma oma koera pean ja temast ma ei loobu!“
Kertu Jukkum ja Ardi Selge on täna vaenujalal ja rohkem omavahel ei suhtle. Härra lubas seoses Kertu telefonikõnedega lausa JURISTI mängu tuua ja naise paika panna. Edu talle ja las paneb mind ka kohe siis selle kirjutise pärast paika – üks jantimine! Ongi lahedam, sest meil ka JURISTID, kes suisel aal lausa igavlevad!
Loomakaitse Liit tegi Järvamaa veterinaarkeskusele kaebuse ja küllap minnakse lähiajal Sämmi eluolukest kontrollima. Loodetavasti pole inspektor ja vallavolinik omavahel tuttavad ja vaatamata väikese koha traagikale hinnatakse pidamistingimusi ikka objektiivselt.2011 aastal ei teadnud Ardi Selge ka, et joomase peaga ei tohi autoga sõita. 2016 aastal ta ei tea, et Eestis on kehtestatud „Lemmikloomade pidamise nõuded“, mis paneb loomaomanikule üksjagu kohustusi ja täna juba on ikka teiste kodanike asi küll, kuidas Sa oma hoolealust kohtled! Elu on edasi läinud!
Mõistagi on mugav elada 19.sajandi seaduste ja arusaamiste järgi, aga kulla Ardi Selge, loe palun need seadusepügalad ikkagi läbi. Pagan, 19 sajandil ei osanud paljud eestlased ju veel lugeda? Äkki sellepärast siis ongi Sämmi elu nii sant? Pole hullu ja kindlasti leiab lugupeetud vallavolikogu liige mõne heasüdamliku inimese, kes need punktid ette loeb! Omaette küsimus muidugi on see, kas ta neid ka täitma hakkab, sest JÄRVAMAAL POLE JU TEISTE ASI KUIDAS VALLAVOLIKOGU LIIGE OMI LOOMI PEAB JA KOHTLEB!!!
