Ruudi - arg, sellepärast ka võõrastega kuri

No ei õpi! Täielik debiilik. Arg, samas kuri. Oma pere ja sõprade eest sureb, aga muidu jaurab niisama tühja. Jube tüütu. Endal mõistus juba otsas ja olen pea kõike proovinud.

Hispaania politsei ütles, et kui kordub, siis lasevad maha. Kohalikud ütlesid, et seda siiski reeglina ei tehta kui otseselt ei ründa.

Meenutan tagamaad - Ruts tõmbas hommikul korravalvuri, kes me kaubikule lähenes sirakile ja korralikult, sest rihm andis järgi. Püüan tema eluiga igati pikendada, aga see on paras pähkel.

Kuradi kurat. 35 kilone koer veab metalli laiali nagu sulavõid? Täna saan vaid tänada politseiametnikku, kes sattus samuti loomainimene olema. Aga ta oli kuri. Põhjusega.

Pole sellele varem mõelnud. Politseikoerad. Ruudi ei ole õpetatud politseikoer. Ometigi murdis ta maha relvastatud tüübi viie sekundiga. Küljepeeglist nägin. Pelga hetkega oli tolmupilv üleval ja mees kahjutult maas. 

Koera hambad kohe kõri lähedal. Kust ta küll seda õppis? Ilmselt instinkt. Pole Ruudi süü. Minu oma, et ei osanud ette näha. Tegelikult oskasin, aga millisest materjalist siis rihm valida, et ta sellest jagu ei saaks.

Juba tean. Ruts su senine eluke muutub üsna olulisel määral. Sorry. Vähemalt sured vanadusse, mitte inimese käe läbi. Loomulikult oleks pollar leidnud võimaluse ta maha lasta, aga ei teinud seda. Olen tänulik. Oi kui väga tänulik, et see tõbras mind hommikuti taas jätkuvalt liitri tatiga üle saab määrida. Väk!