11 märts 2023

Politseinikud aitasid jännist välja

Senjoriita läkski kaduma. Arvasin, et avaldasin muljet kui tädi ikka järgmisel päeval kohale tuli, aga tutkit! 
Õhtul läksin otsima. Samasse baari, aga polnud teda kuskil. Pole suurem mure, sest põlved ei tudise ja ila ei jookse.

Nüüd tuleb aga päeva nali. "Voolasin" vanalinnast poole öö ajal välja ja komberdan masina juurde. Korraga näen pollareid. Ma kohe juttu tegema ja palun joovet kontrollida. Tüüp ütleb, et ära rooli küll istu ja viin su ise kohale.

"Kus peatud?" 

"Jõe ääres, siit oma 400 meetrit, aga käime bensukast läbi - võtaks ühe joogi veel."

Ja istukski rooli taha ja tõi meid koju. Patrullauto sörkis sabas. Ruudi ei haukunud üldse ja lakkus vennikese korralikult üle. Imelik, sest tavaliselt ta niimoodi ei käitu.

Täna magasime uksed lahti ja Ruts oligi õues. Külm ei olnud. Ma juba tuttav siin ja hommikul tuli üks daame oma koeraga parki jalutama nagu nad seda ikka teevad.

"Ola viking,"
lehvitas juba kaugelt.

Miks nad mind küll niimoodi kutsuvad? Pole üldse esimene kord. Küll ma välja uurin.