"Teil on ilus koer ja ilus koer! Aga mina?"

Mia tuli juba hommikul voodi juurde, lükkas oma koonu teki alla ning ajas mind üles. Pilgust võis vaid üht välja lugeda: „Lähme õue. Lähme Piritale!“ Ega saa ju vastu vaielda ja nii me sinna Pirtale siis kimasimegi. Kohe autost väljudes tulid me juurde kaks üsna noorukest naisehakatist:“Issand, kui ilus koer! Kas talle pai tohib teha?“ Miiakas reeglina paitusi naudib, aga igaks juhuks küsisin üle. Loomulikult sobis see talle vägagi hästi kui keegi sabasüga teeb. Pärast hellituste kätte saamist jalutasime edasi, kui korraga mingi mees tuleb vastu ja kohe juttu puhuma: „Ilus koer sul, Valner!“ ja surub kätt. „Halloo! Mis koera ümmardamine siin käib ja kas mind, inimest suure algustähega, loodusekrooni ja iluetaloni ei panda üldse enam tähele või?“, ei anna solvumine asu. Kiidetaks siis vähemalt mu kõverat ninagi või perfektselt ümmargusi O-jalgu, aga ei - ikka ilus koer ja ilus koer! Tigedaks teeb kohe!

"Ärge tüüdake niisama vaid ikka siis kui ka tegelikult soovite loomaaidata!"

Lubasin teile täna kirjutada ühest nälginud ja haigest obesest, pahast omanikust ja oma tööd mittetegevast või lausa loomavaenulikust ametnikust. Sedapuhku pean siiski sõnu sööma, sest lubatud dokustaadid pole minuni jõudnud. Tegelikult on kogu lugu võtnud üsna veidra pöörde - juba räägitakse, et tegelikult on omanikud toredad ja loom polegi nälginud vaid võib-olla sõi hallitanud heina ning tegemist polevat ka lamatishaavadega vaid hoopis äkki mingi super-hüper-lihasööja-bakter märatseb. Muide see võib ka nii olla, sest samas maakonnas on üks selline keiss juba olnud, kus nälginud ja elusast peast mädaneva koera omanik mõisteti vaatamata loomaarstide ja –kaitsjate vastuväidetele kõigis kohtuastmetes ÕIGEKS! Siit ka soovitus loomapiinajatele, kui peaks mingi lärm tekkima ja asi jõuab kohtusse, siis mängige lauslolli ja öelge nt „ma ei teadnud“, „ma ei osanud ette näha“, „loom muutus Buchenwaldi vangi taoliseks skeletiks kolme tunniga, enne oli terve“ jne. See Eesti kohtutes töötab, sest te välistate „tahtliku“ loomapiinamise ja ega üks lihtne inimene peagi ju tõesti teadma, et loomadele tuleb ka süüa anda. Televiisorit või laualampi me ka ju ei toida!

"Inimesi ei jäta Alaveski loomapargis toimuv külmaks"

Inimesed elavad ikka Alaveski loomapargi ja Eesti riigi vahelisele sõjale kõvasti kaasa ja pakuvad abi. See on äärmiselt südant soojendav ja tänud kõigile. Siiani oli Rein Kõivu, aga ka mu enese, kõige suuremaks mureks võimalik kohtukulude ja uute sunnirahade, kui Horn peaks need määrama nagu huntide puhulgi, tasumine. Kus kuradi kohast küll selline papp kokku ajada, sest vetametnik olla Reinu kogu aeg ähvardanud: "Kõik kulud nõuame sisse, viimase kui sendi!" Eile tuli aga härra Andruselt järgmine kiri:

"Alaveski loomapargi kohtuvaidlusest: Jutt et kaotaja peaks antud juhul kinni maksma riigiameti juriidilise abi, on ebapädev niivõrd kuivõrd on olemas Riigikohtu otsus selle kohta, et kui riik, kohalik omavalitsus või nende allüksused teevad otsuse, siis peavad nad suutma omade jõududega neid otsuseid ka kaitsta. Lahti selgitades on see kui palju nad omale advokaate vms tasulisi spetsialiste palkavad, nende eralõbu ...mis tähendab et oma kulude kompenseerimist küsida nad ju võivad kuid kohe kui viitate sellisele lahendile, kukub see küsimine kokku."
Ole sa tänatud lahke mees ja helistasin rõõmusõnumit kuulutades kohe juristidele. "Me teame juba ammu seda ja ütlesime Reinule ka, aga ta ei usu ja kardab ikka!", kõlas vastuseks. Säh sulle infoliikumist ja nagu välja tuleb, olin siis kogu pundist ainuke loll, kes ei teadnud sellest võimalusest ööd ega mütsi. Ega ma ei häbene ka, sest ega ma mingi jurist ole- need ongi sellised poolsegased oma seaduste raamatuga.

"Targem on riigiga koostööd mitte teha. See ei vii kuskile!"

Tartu kohtunik Maare Aloe leidis oma otsuses, et Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peaspetsialist Elle Horn on pädev hindama karuaedikute seisukorda ja kõrgust. Ka seadus ütleb, et loomade heaolu üle on pädevad otsustama VTA ametnikud, metsloomi kaitsevad aga Keskkonnaameti (KKA) spetsialistid, kes sealjuures on muide ise agarad jahimehed! Nii on see juba siin riigis säätud, aga vat see aediku kõrgusenõue nüüd küll üheski määruses kirjas pole. Võrumaa veterinaarkeskuse boss Inge Saavo tõttas mõistagi oma alluvale appi ja väitis avalikkusele järgmist: „Aediku konstruktsiooni sobivust saavad hinnata asjatundjad mitte üksnes konkreetselt määratletud juhiste ja standardite järgi, vaid ka üldisele erialateadmisele ja –kogemusele tuginedes!“ Vat kus lops! Täna nad nõuavad siis oma kogemusele tuginedes 4 meetrist aeda. Aga miks mitte 8 meetrist ja kus on garantii, et VTA tädike ülejärgmisel aastal 44 meetrist aeda ei nõua? Veel ütles Saavo, et konstruktsiooni sobivust konkreetse loomaliigi isendite pidamiseks saavad hinnata asjatundjad. Kõikide loomaaias läbiviidud inspekteerimiste puhul on meil kaasatud keskkonnaameti spetsialist! Tule taevas appi! Mis kuradi „loomaaedade spetsialistid“ mingid taolised ametnikud üleüldse on?! Ma saaks aru, et Mati Kaal ütleb oma aastakümnete pikkusele kogemusele tuginedes miskit, aga mingi Võrumaa jahimees või vetametnik! Jama, täielik jama!

"Pühapäevane loomaanekdoot"

Jänes läheb mao juurde:„Anna andeks, et sind jalgade puudumise pärast narrisin, aga surume nüüd sõbralikult kätt ja unustame selle tüli igaveseks!”

"Alaveski hundutapust, mõmmide aedikust. Ametnike hämamisest ka"

Lubasin sellest hunditapust rääkida ja alljärgnevalt saate ka siis sellest ühtteist teada miks kriimsilmad loojakarja tuli saata. Pikk jutt olevat sitt jutt, aga antud olukorras on see vast põhjendatud ja tasub lõpuni lugeda. Ai pagan, unustasin Alaveski loomapargi metssigade tapmise sisse panna, aga eks sellest siis juba mõni teine kord. Ja nüüd siis Eestimaa Loomakaitse Liidu vastulause:

"Veterinaar- ja Toiduameti ning Keskkonnaameti spetsialistid hämavad avalikkusele!"

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) Võrumaa Veterinaarkeskuse peaspetsialist Elle Horn ja Keskkonnaameti (KKA) Põlva-Valga-Võru regiooni jahinduse spetsialist Margo Tannik esitasid avalikkusele oma seiskohad seoses Alaveski loomapargis valitseva olukorraga. Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) nende seisukohtadega ei nõustu ja meie hinnangul püüavad riigiametnikud karupoegade võimaliku eutaneerimise eel end igati heas valguses näidata.

"Kana Pauliine kurb lõpp"

Ilus laupäeva hommik ja lumi puha jälle maas. Moor kamandab mind lauta munade järele – tahab nimelt pannkooke teha, sest äkki astuvad lapselapsed läbi. Tallaalune nagu ma olen, ei hakanud loomulikult vastu vaidlema ning vudisingi korv käes lauda poole.
Loomad mulle tegelikult väga ei meeldi, aga linnud küll ja sestap on meie pere lemmikuks kana Pauliine. Igati vahva ja tark tegelane ning kui keegi sõimab kedagi, et sa oled loll nagu kana või et sul on kanaaju, siis see näitab ainult kiruja enda puudulikku haridustaset. Kanad on väga targad ja intelligentsed linnud tegelikult.

"Armastuse avaldamise vaevad"

Sattusin tahtmatult pealt kuulama umbes paarikümne aastaste neidiste juttu.

„Toivo ütles mulle, et armastab mind“, õhkas üks.

„Minu ema ütleb ikka, et kui mees armastust avaldab, siis tahab ta ilma rahata seksi saada“, kostab sõbranna vastu ja soovitab vaesest luuserist võimalikult ruttu lahti saada.

Veel täna mõtlen selle vestluse peale ja enam ei julgegi armastust avaldada, sest selle peale lähevad kaasaegsel emantsipeerunud naisterahvastel ju jalad kohe naksti risti. Okei, maksaks siis selle va seksi eest, aga see on ju jällegi seadusega keelatud kuritegu! Võtaks siis naise, aga on ammu teada tõde, et abielu on prostitutsiooni legaalne vorm, mis enamasti läheb kordades rohkem maksma kui pordumajas käimine. Okei, läheks siis litsimajja? Pagan, aga need ju keelatud ja murering saigi täis!

Ei teagi mida nüüd selle hingehädaga peale hakata. Kevade lähenedes hakkavad hormoonid ka möllama! Kastreerida ehk, sest igasugu rippuvad kehaosad toovad ju alati häda ja viletsust kaela ja seda tean ma juba omast käest imehästi. Paraku ka see maksab jälle omajagu raha ning haigekassa seda ei korva. Äkki mõni loomarst võtaks ette? Neil just parasjagu üks sooduskampaania käimas ja neil poleks ka ju vahet kellelt need kotid tagant ää naksatakse.

Kurat küll, pidi see uni nüüd nii äkitselt ära minema ja vaeva siin varahommikul oma pead lausa eksistentsiaalsete probleemidega! Mida teha? Andke nõu!

"Veidi peamurdmist"

Kes on vastava kursuse viletsamad lõpetajad, kes iial ei leia erialast tööd, sest toodaksid sellist praaki, et see oleks lausa loomade vastane kuritegu? Vaatamata sellele on aga siiski nii targad, et on suutelised tegema sääsele südamesiirdamisoperatsiooni, teavad absoluutselt kõikide loomade-lindude-kalade-putukate-roomajate vajadustest, tervishoiust ning hingeelust ja enamasti sõltub riigi lemmik- ja põllumajandusloomade eluolu just neist?
VASTUS: VTA, paluks mitte segamini ajada ühe riigiametiga, vaid Võru tragi-targa-tubli ametnikuga on ikka tegemist

Ja auhind, ringkäik Rakvere lihakombinaati koos võimalusega isiklikult äsja ilmavalgust näinud põrsale nuga kõrri lüüa, läks sedapuhku põlisele Haapsalu elanikule, 76 aastasele Laine Metsisele.
VTA soovib võitjale palju õnne ja head isu!

"Aitame ka Musi-nimelise kassi koju!"

Tuhat tänu armsad 151 Feissaris edasi jagajat ja mul hää meel teatada, et 15.veebruaril üles pandud kiisukese koduotssimiskuulutusele vastati ja täna läks see see vahva tegelane juba päriskoju. Proua Maie sõnul on uuteks omanikeks väga meeldiv abielupaar kesklinnast, kellel väikseid lapsi enam pole. Küllap jäävad kõik rahule ning kiisuke kohaneb kenasti.
Edu aga tiivustab ja sestap pakun seekord välja juba veidi raskema pähkli. Ka see 10 aastane nooruslik ja väga sõbralik kass otsib endale uut kodu. iseloomust niipalju, et ta magab hää meelega inimese juures ja külalistega käitub rahulikult. Üks viga või siis voorus, on tal aga ka ja nimelt on ta üliagar musitaja. Sellest ka nimi "Potseluika" ehk "Musike" või midagi taolist! Kodust peab vaene loom lahkuma seetõttu, et ta 86 aastane perenaine viiakse vanadekodusse ja sinna majja ei lubata igasugu elajaid kaasa võtta. Ilmselt sobib ta siis vanemale paarile või inimesele, kes enam noort looma ei julge võtta. Täpsem informatsioon aga jälle pr. Maie Vennikult - 53 303 458 ja jagage aga, ehk õnnestub veel üks eluke päästa.

"Riigiametid kukkusid seoses Alaveskiga õigustama ehkbla-bla-bla ......"

Võrumaa veterinaarkeskuse peaspetsialist Elle Horn huntide tapmisest tänases Postimehes: "Huntide eutaneerimine tuli VTA-le üllatusena, sest ettekirjutustes tehti märkus aedikute parandamise ja tarastuse tugevdamise kohta. Horni sõnul läks loomapargi omanike pahameel ettekirjutuse tegija peale, kes peab hoolitsema selle eest, et kaitstud oleks nii hundid kui ka pargi külastajad. «Magamapanemise otsuse võttis ta ise vastu - mitte üheski kontrollaktis ega keskkonnaameti paikvaatluse protokollis ei ole sõnagi loomade eutaneerimisest» sõnab Horn.

"Alaveski Loomapark vajab heade inimeste abi!"

Suure surmaga sain Rein Kõivult täna mingusugusegi nimekirja,

millest Alaveski loomapargis kõige rohkem puudust tuntakse. "Ei ole vaja midagi, küll me kuidagi hakkama saame", pobises Rein hommikult tagasihoidlikult. Sitta te saate ise hakkama, sest Holm kotib teid neljaks ja loomade elu on ohus. Nii vähemalt arvan mina. Aga eks ta nii olegi, et ega see eesti inime taha ju abi vastu võtta ja punnitab viimase piirini, aga sedapuhku kutsub siis hoopis Eestimaa Loomakaitse Liit häid inimesi ja loomasõpru Alaveski rahvale toeks olema. Mida siis vajatakse? Ähh, ma ei hakka üldse ise midagi kribama, vaid kopeerin siia Reinu kirja: "Tere Kadri. Heiki plaanid on väga suured ja olen ka seda meelt, et plaanid peavadki olema suured, aga praegust olukorda arvestades kardan, et võidakse seda tõlgendada valesti. Vaatamata sellele panen kirja enda nägemused.

"Miks ma kirjadele ei vasta? Ikka vastan ju!"

Täna võttis üks inime ühendust ja päris miks ma kirjadele ei vasta? Reeglina ma vastan ikka pea kõigile, välja arvatud mingitele kauge maa tagant tulnud "hellõudele ja hau-aa-juudele". Uuringi siis postkasti ja lugemata kirju põle, siis aga avastan filtreeritud kirjad - ahh sa raisk, neid ikka oli seal terve posu! Siinkohal vabandused ja andke lollile talupojale andeks, ma põle osanud säält vaadata. Nüüd vähemalt on kõigile vastatud!
Mida siis päriti? Üllatavalt paljud inimesed soovisid aidata kiisusid-miisusid, Muuga memme ja Alaveski karusid. Tänud kõigile hoolimast. Olgu kohe öeldud, et Muuga memmele võiks kevadepoole orgunnida sinna kasvõi mingi soojaku ja talgute korras veidi majalogu kõpitseda. Samas ma ise eestvedajaks küll ei hakka, sest pole õiget jaksu. Lisaks pole mulle vaja ka mingeid pealkirju, a la "Kas Valner noolib vanamuti maad ja annetusi?" Nii, et nooremad inimesed ja Muuga rahvas võiksid kasvõi Teeme ära projekti ajaks mingi pundi kokku ajada ja luban igati kaasa aidata Iivi Kruusmaa elujärje parandamisele.

"KOOSELUSEADUS EIRAB ZOOFIILIDE INIMÕIGUSI!"

Palju jahutakse praegu sellest va kooseluseadusest. Kõik on õige, sest eks ka samasoolised taha ju kindlustunnet nii elu ajal või pärast surma, et nende maine vara ikka õigesse kätesse jääks. Sellest ma saan aru. Aga sellest neile ei piisa ja nad tahavad ka lapsi saada. Paraku on loodus nii seadnud, et mees+mees ja naine+naine järglasi ei saa. Nüüd nad tahavad lapsendada ja kisa on jälle taevani – nende INIMÕIGUSI rikutakse. Kõik jälle jahuvad ja higistavad ja vaidlevad. Ühed ütlevad, et loomulikult on neil see ÕIGUS. Teised jälle sajatavad, et imegu muna!

"ALAVESKI KARUSID OOTAB EES HUKKAMINE JA LOOMAPARKI SULGEMINE?"

Alaveski loomapargis on vast paljud eestimaalased käinud. Pargi omanikeks on perekond Kõiv, kes ihu ja hingega oma hoolealuste eest hoolitsevad. Alaveski oli muide ka ainuke koht Eestimaal, kus vangistuses hunte sai jälgida kuniks 3 võsavillemit plehku panid. Kaks tükki notiti kohe maha ja üks sai haavata ning ilmselt pole tedagi enam elavate kirjas. Nüüd läks lahti aga tõeline nõiajaht ja Veterinaar- ja Toiduamet süüdistas loomaparki viletsas aias, mis hunte ei pidanud. Olgu kohe mainitud, et eelnevalt olid need samad „SPETSIALISTID“ aia üle kontrollinud ja selle kõiksugu nõuetele vastavaks tunnistanud. Edasi järgnes Kõivude jaoks juba kurb sündmus – viimane kui üks hunt tuli ära tappa!

"Päike sulatab välja koerasitaväljad. Lihtsalt tore!"

Mial on üks nõme komme alati oma „hunnik“ otse teise hunniku kõrvale või peale maha poetada. Nii ka täna hommikul, aga neid hunnikuid polnud sääl mitte üks , vaid oma kümme. Ja olengi mina siis suurendusklaasiga kõhuli maas ja üritan sotti saada, milline neist aurab, et see üles noppida. Ei õnnestunud midagi ja otsustasin need siis juba kõik kaasa võetud kotikesse kühveldada. Need õhukesed väikesed kotikesed pole aga sellise raskuse jaoks mõeldud ja puruks ta läks. Palju õnne mulle ja tassisin siis kuldaväärt sõnnikut oma peopesades prügikastini! Nüüd võtan tulevikus igatahes ämbri ühes kui järgmine kord välja läheme ja olge te tänatud koeraomanikud, kes oma lemmiku SITTA ei viitsi üles korjata - annate ka mulle, vanale penskarile vähe tegevust.

"Vene keele käänded"

Vennapoeg on mul praegu taas Soomest siin või mis pagana vennapoeg, sest pärast viimase surma on kõik lapsed lausa mo enda omad, kelle täisikka jõudmisele veidi kaasa aidatud. See polegi aga oluline ja ühesõnaga Andreas on taas Eestimaal käimas.

Rääkisime kooliasjadest ja kõik nagu sujub, aga vat vene keelega jääb jänni. Kurat küll, inglise keelt ja espaniolat laksab küll, aga vat vene keel on jubedamast jubedam asi siin maamuna peal! Mis siin jubedat on? Põhisõnadega nagu nahhui, bljääd, hunja jne saab ju kõik jutud räägitud! Ja käänded? Meil on neid neliteist, aga venkudel ainult kuus! Ütlesingi, et õppigu põhisõnad ja käänded ära ning sellest piisab. Äkki on ka teil veidi kasu kui vene käändeid teate. Neid on tegelikult väga lihtne jätta:

Я – „IMINITELNÕ“

Ona -  „TVORITELNÕI“

Я –  „PREDLOŠNÕI“

Ona – „DATELNÕI“

Teper, Я - „VINITELNÕI“

kogda, Ona - „RODITELNÕI“

Lihtne ju, on ikka mädas see Soome haridussüsteem!

"Otsin naist!"

Istusime eile õhtul mooriga jälle kodus ja passisime telekast mingit jura. Viimasel ajal aga tundub, et kuidagi igav on see eluke mul ja eit ei anna ka mingit värvi juurde. Üle poole aasta on juba koos oldud, aga kuidagi väga läilaks läheb kogu see värk kätte ära – keegi ei röögi, keegi ei tule kallale, üle päeva välja ei visata, mutt tina ka ei pane ega räuska ….. IGAV JA MASENDAV! Ja eluke muudkui veereb tühja! See on ikka jama küll kui see peaks nii jäämagi, et istume käsikäes ja suures üksmeeles saame vanaks ning ootame surma.

"Sõbralik kiisu otsib armastavat kodu" - UUES KODUS

Sedapuhku vaja siis üks kiisuke uude kodusse aidata. Temast loobuti kümne päeva eest ja põhjuseks öeldi loomulikult jälle seda, et lapsel tuli üleöö kassiallergia peale. Võibolla tuli ka, aga see polegi oluline. Oluline on kiisule uus armastav pere leida. Hukule määratud kassi võttis üks memm ajutiselt enda juurde. Ta on uut peret otsinud, aga seni tulutult. Sestap aitan veidi kaasa ja ka Teie saate abiks olla kui edasi jagate või mõnda "kassiotsijat" teate.
Tegemist siis 1 aastase emase kassiga. Proua Maie sõnul on kiisu väga sõbralik, mänguhimuline ja naudib paitamist. Ööseks poeb ikka inimese kõrvale kaissu nagu ka Kasside Õiguste Deklaratsioon sätestab. Hiirekuninganna on vaktsineeritud, steriliseeritud, kiibitud, hoolitsetud ning pass on tal rohkem korras kui mu enese dokustaat. Momendil elab ta siis Lasnamäel, aga täpsemat inffi saate juba proua Maielt, telefonil 53303458
Tänud juba ette!

"Räbalates Anu"

Kohtusin mõned päevad tagasi Anu, Kükametsast pärit neiuga ja süda justkui tõmbus valust kokku. Vaatepilt oli ahastav - noor neiu, kelle elu alles algab ja tulevik peaks helge tunduma, patseerib räbalates mööda linna sihitult ringi. Ja seda meie kliimavööndis!

„Meeste pilgud soojendavad mind“, vastas ta häbelikult.

No kurat, vanduma ajab!

„Kas me sellist Eestit tahtsimegi, kus kõrgharitud noored ei leia endale kohta ja peavad igasugu lootuse kaotanutena, surma trotsides, kaltsudes ringi siiberdama?“, tahaks ma poliitikutelt küsida.

"Head sõbrapäeva! Mis mõttes?"

Valentinipäeva mõtteks on lähedasi inimesi meeles pidada. Algselt oli päev pühendatud siiski ARMASTUSELE ja KALLIMALE, kellele anti oma tunnetest märku. Lääne-Euroopas ja Ameerikas ongi see päev eelkõige just armastusavalduste, kihlumis- ja pulmapäev. Täna on mulle üsna palju soovitud hääd sedasamust päeva ja sestap mõtlengi, et on see nüüd mingi nali või? Kas ma tõesti olen niiiiiiiiiiiiii paljudele lähedane sõber? Kas tõesti niiiiiiiiiiiiiii paljud naised tahavad minuga täna kihluda või abielluda või armastust avaldada? Issand halasta!

"Hoopis kaebaja oli tõeline tigedik, mitte koer!"

Sel nädalal tuli üsna mitu kaebust seoses haukuvate ja vabalt ringi jooksvate koertega, kes siis naabrite elu kibedaks teevad. Veider, aga millegipärast tulevad samalaadsed kaebused justkui kokku lepitult ja ikka nii, et kui tuleb teade seoses nälginud peniga, siis sellele järgneb veel paar kaebust, kus kurdetakse mõne kutsa ninaesise pärast. Nii vähemalt mulle tundub.
See nädal oli siis haukuvate koerte nädal ja käisin ka Pelgulinnas ühte „tigedat“ koera vaatamas. Olgu kohe öeldud, et üldjoontes reageerin ma praegu ainult sellistele juhtumitele, kus tundub et looma elu on ohus. Teistega las tegelevad ametnikud (keda muide on ilge hunnik), kes selle töö eest ka palka saavad!

"Hiirtest ka natuke ....."

Kui eile Mia „hiirejahist“ kirjutasin, meenus mulle veel paar närilistega seotud lookest, milles olin osaline. Üks looke on kurvem, aga teine päris naljakas. Hakkame pihta kurvemast. Olgu kohe öeldud, et ega ma mingi eriline närilistesõber ole. Nad meeldivad mulle nagu kõik elusolendid ja neid on tore jälgida, aga oma kodus ma neid

"Hiir, Mia ja hiireviu"

Täna hommikul oli äge vahejuhtum Miaga. Meil siin maja taga on taoline haljasala või põllulapike, kus üksjagu hiiri elutseb. Ülekõige pälvivad Miaka tä
helepanu mõistagi pardid ja teised sama kasvu sulelised. Kui neid parasjagu aga käepärast pole, siis naudib ta hiirte kimbutamist. Sadist selline!

Ja eks ta igal jummala hommikul hakkabki esimese asjana ikka nuuskima ja jälgi ajama, mitte oma „hädasid“ tegema. Nii ka täna. Kui me enamasti hiiri ei kohta, siis täna läks teisiti ja üks juustuvaras laskis ta eest varvast. Lume peal oli kenasti näha kuidas tegelane muudkui vudis ja õnnetul kombel ei leidnud ühtki auku kuhu pugeda. „Vereimeja“ Mia loomulikult järgi. Karjun, mis ma karjun, aga maailma kuulekaim koer unustas ühtäkki oma nime ja ei allunud absoluutselt. Ja ajab ta siis vaest hiirt taga kui korraga jääb seisma ja passib taevasse.Passin minagi. Ja sealt see lind siis uhkelt pikeerides tuli ja üritas samuti hiirt kätte saada. Sigadus kuubis ja see kohe üldse Miale ei meeldinud – nüüd hakkas ta juba lindu taga ajama! Lahe vaatepilt – hiir ees, siis mingi tiirutav lind, siis koer ja kõige lõpuks käte-jalgadega vehkiv kahejalgne. Kes see ikka kinu teeb kui mitte ise?

"Mähel, Ecolandi naabruses elavad rebased"

Keegi Roman-Mati andis täna teada: "Tere! Teatan, et Mähel Ecolandi ümbruses ja Randvere tee raudteeülesõidukohas tegutseb rebaste paar. Bussijuhina olen neid mitu päeva järjest seal majade vahel ja teel jooksmas näinud. Oleks vaja kõigi raadiojaamade kaudu soovitada sealseid elanikke oma lemmikloomi ööseks, pimeda ajaks ära peitma kui ei taha neist ilma jääda!"
Eks neid rebaseid ole alati ju äärelinnas nähtud ja vaevalt siin nüüd suuremat sorti meedialärmi vaja läheb, aga selle kandi kassiomanikud võtke siis teadmiseks.