Kui ta varasemalt on olnud kriitiline mu tegemiste suhtes, siis tänavu on leebe. Väga mõistev ja leebe.
Kahtlane värk. Poeg arvas ka mürgitamise salaplaani läbi nägevat. Lubas ise kõiki toite enne mind maitsta. Eneseohverdus.
Istusime poisiga maha ja pidasime tõsiselt aru. Kas ikka julgeme minna? Läheme muidugi. Jõulud ju ikkagi.
