"Suvelõpu chillout"

Küsisin just poisilt, mis võiks tema arust antud ajahetkel olla maailma kõige nõmedam mõte või küsimus? Arvas, et neid on palju. Pakkusin, et ehk äkki see, et mis praegu telekast tuleb ja läheks ehk vaatama?

Nõustus ja see oleks antud ajahetkel tõesti kõige nõmedam mõte. Hüvasti levi ja uudised. Hüvasti tele ja raadio. Hüvasti mobiil ja absoluutne chillout!

Ootan pimenemist, et näidata oma 34 aastasele pisipojale kõiki tähti ja galaktikaid, mida nägin ise kui eelmine kord siin peatusin.

Kujutate ette, et lähete öösel õue pissile ja uneuimaselt viskate pilgu taevasse. Seejärel justkui ärkate ehmatusega, istute maha, siis lamate ja nii hommikuni välja ning muudkui vaatate ammulisui.

Just nii läks. Koerad mõtlesid, et olen ää keeranud, aga tulid seltsiks. Truud ju kuradid. Taevasse nad ei vaadanud. Lamasid niisama - üks ühel, teine teisel pool. Armas.

See oli imeilus. See teeb alandlikuks. Täna pilvi pole. Loodan taas näha ja tuleb ka. Tühja mina ja juba näinud, aga sellest ei saa kunagi küllalt. Uskuge mind. Kahjuks, et pole piltnik ega oska seda ilu teieni tuua.

Tahan, et poiss ka näeks ja näeb ka. Tahan, et ta näeks, et on ka IT ja tehnikavaba maailm olemas. Teab tegelikult isegi.

Ta üsna minumoodi pehme miis, aga ta ju ei satu kunagi sellistesse kohtadesse. Täna sattus. Selleks ongi ju isad olemas või mida teie arvate?