Tühja see nimi ja mis siis ikkagi juhtus? Juhtus see, et nüüd saan uue süüdistuse kaela ja mitte enam mingis labases ülespunnitatud naisepeksus vaid ikka kohe tapmiskatses.
Reeglina ma alati pärast saadet võtan grimmi kohe maha. Ajab kipitama raip. Täna aga unustasin, kuigi seda määriti peale kohe kilodes. Ju siis aluspind on juba liialt krobeline ja vagusid täis. Ilus sile noore tõmmu mehe nägu tuli välja. Isegi koerad ei tundnud ära kui sisse astusin ja kukkusid klähvima.
Anneke oli ka kuidagi teistmoodi äksi täis ja kippus kohe miilustama. Ta on selline limpsija tüüp ja hakkas kohe suure hoole ja armastusega üle näo korralikult pihta. Ja siis korraga haaras ühtäkki kõhust ja kukkus pikali. "Aia-aiA", karjus ka. Kutsusin kohe kiirabi ja ta viidi minema. EMO-s aparaadi all olla lausa olnud.
Nüüd juba hellas, et läheme lahku. Uurija käis ka ja esitas mürgitamissüüdistuse. Lisaks olla kahtlustuse kohaselt huuled kokku puutunud kui kunstlikku hingamist tegin ehk kasutasin teise abitut seisundit ää. Alatu laim ja need, kes minuga kokku puutunud, teavad, et oskan suurepäraselt ka nii suudelda, et huuled kokku ei puutu! Loogiliselt peaks see laienema ka suust suhu hingamisele, aga kuidas seda tõestada? Püüdsin igati vastu vaielda, et mo enese maos on elu jooksul kilode viisi huulepulka, puudrit ja lõhnaõli kogunenud, aga see teda ei kõigutanud. Loomulikult! Naisuurija oli ju! Ei imesta üldse, sest pollaris, kohtus ja proksis aint naised töötavadki. Mehad rügavad ju ilusalongides ja lasteaedades.
Ohh häda ja viletsust! Nüüd siis vähemalt teate kui homses lehes ilmub. Nördinult pesin näo puhtaks. Advokaat sõimaks rumalaks, sest hävitasin asitõendid. Ahh poogen! Vähemalt sain oma kallid vistrikud, tüükad ja kortsud tagasi! Koerad ka enam ei urise ja liputavad rõõmsalt saba. Asi seegi. Lohutab.
