10. juuli 2017

"Varsti-varsti läheb lahti! Loomapääste-team ootab vabatahtlikke!"

Ega loomakaitse pole aint loomadega jahmerdamine vaid teinekord tuleb teha ka peenemat näputööd. Seega olen viimased paar kuud üsna usinalt olnud ka isehakanud kunstnik-disainer, kes siis amatöörliku asjatundlikkusega visiitkaarte-tänukirju-logosid-plakateid ja isegi T-särke-jopesid oma arust kujundab.

Tõttöelda olen ma PR Disaini kollektiivi juba hulluks ajanud, sest pidevalt mõtlen midagi ringi. Sestap ei maksagi imestada, et nad mind pärast puhkust just nii vastu võtsid:


"Issand, sa oled juba tagasi! Kas sa rohkem puhata ei taha? Ega sa ometi homme siia ei tule?"

Teen väheke eelreklaami ka ja umbes kuu aja pärast hakkan kokku ajama reageerijate punti, kes siis vigase linnu arstile toimetavad või mõnele elamisele, kus loom väidetavalt hädas on, pilgu peale viskavad.

Asja mõte on luua üleriigiline võrgustik ja eks ikka selleks, et kiiremini kohale jõuda ja nii inimesed kui loomad abi saaksid. Ainuüksi reageerimisel pole mõtet, sest loomad on vaja ka kuskile paigutada ning seetõttu jätkub paralleelselt ka üleriigilise hoiukodude võrgustiku loomine, millega on täna soovinud liituda juba üle saja inimese. See teeb head meelt ja lähiajal üritan kõigiga ka ühendust võtta, et välja selgitada, millisele looma- või linnuliigile hoiukodu pakkuda soovitakse ja suudetakse.


Täna on olukord selline, et vähemalt metsloomad ja -linnud koonduvad sisuliselt viie-kuue inimese kätte, muutes nende pereelu pesuehtsaks põrguks. Lisaks vajavad nad seetõttu uusi ruume, aga investeeringuteks ning ülalpidamiseks raha napib. Lisaks on see ka ohtlik, sest karantiinitingumised on täitmata ja uus nakatunud elukas võib loojakarja saata kogu elamise loomad-linnud. Nii ei saa ega tohi ja loomad on vaja nö "laiali jagada" palju suurema hulga inimeste vahel. See oleks jätkusuutlik.

Või võtame või Kaija Paalberg'i, kelle pere hoolitses ligi saja kassi eest!!! Kas teie tahate oma elamisesse sadat kiisut? Kindlasti mitte! Ei taha ka Kaija ja seetõttu jätab liit oma varjuka ehitamise ära, sest tegelikult ma loobiksime ju kõik hiirekuningad Kaija ja tema lähedaste õlule. Jama! Eks ole?

Toon veel ühe näite ka elust enesest. Hetk tagasi tuli kõne Tapa linnast, milles väideti, et aadressil Nooruse 18 ulub koer juba pikemat aega meeleheitlikult. Lisaks olla seal hunnikus kutsikaid. Elamine olevat paras sara ja nädalapäevad tagasi külastanud seda ka pollarid. Omanikud olevat väidetavalt parajad parmud.

Tapa linnas meil vabatahtlikke pole. Kuniks Valner püksid jalga ja masinale hääled sisse saab, kulub aega. Ei pagan! Aega kulub väga palju, sest tänaseks on mul naiskaga plaanid tehtud ja kodurahu huvides neist ma ei loobu. Lähen hoopis homme või ülehomme.

Tegelikult pole üleüldse mõistlik Tallinnast Tapale sõita, sest kütet kulub palju. Seega loomad abi ei saa ja inimene kirub loomakaitset ning teeb seda seejuures põhjusega. Kui meil oleks Tapal vabatahtlik, siis sellele olukorrale saaks pilgu peale visata juba poole tunni jooksul ning reaalne probleem ning edasine käitumisplaan oleksid selged.

Seega tulevikus lõpeb praegune mitteefektiivne ja mitteoperatiivne "ühemeheshow" ära ja loomakaitse liidu nägudeks saavad piirkonnajuhid, kelle ümber siis kohalik rahvas koondub ja oma piirkonnas loomi aitab.

Tulevad särgid, tulevad magnettähised autodele ja tulevad ka mingid töötõendi moodi asjad, mis ei anna absoluutselt mingeid õigusi tavakodanikke tülitada. Küll aga tõestavad need, et tegu on loomakaitse liidu inimestega. Praegu on asi väga käest läinud, sest liit on saanud üksjagu teateid "isehakanute" kohta, kes väidavad, et nad esindavad loomakaitse liitu.

Reageerijateks ootame eelkõige kahe jalaga maa peal olevaid loomasõpru, kes suudavad olukorda võrdlemisi emotsioonivabalt võtta ning lähtuvad seadusandlusest. Mõistagi peavad nad olema head inimese- ja loomatundjad ning suhtlema vabalt, sest see viimane oskus viib enamasti kõige kiiremini sihile ja loomad saavad abi.

Nii, et uudiseid on tulemas, aga ärge veel rahmeldage ning mõelge rahus järele kas teil on tahtmist ja oskust loomakaitses taolisel moel kaasa lüüa. Need aga kes teavad juba täna, et soovivad meie vabatahtlikega kindlasti liituda, siis kribage meie infolisti - info@loomakaitse.eu

Nüüd aga puhkame edasi, sest suvi kestab veel mõnda aega. Siis saadame oma põnnid kooli ja vat alles pärast seda lülitume veidi tõsisemalt loomakaitselainele. Küll ma siis täpselt teada annan kuidas kõik toimima hakkab - plaan ja visioon on igatahes mu peakolus täitsa olemas.

Mingu teil hästi ja puhake nüüd korralikult, sest palju tööd ootab ees!