Täna võib seda juba kõva häälega välja öelda, aga aasta alul oli selline seis, et loomakaitse liit oleks äärepealt oma uksed kinni löönud, sest lihtsalt enam ei jõudnud, ei tahtnud, ei viitsinud võidelda ega peaga vastu seina joosta! Kaua sa ikka jõuad?
Kümnes loomakaitsja aasta on juba käes ja ega selle „hobi“ eest medaleid või palka jagata vaid reeglina saad ikka kiruda ja piki pead!
Ometigi tegime vanade olijate ehk liidu asutajate Pille, Piret'i ja Kadri'ga viimase pingutuse, et kogu senine töö aia taha ei lendaks. See tasus end ka ära ja meie tegevusi loomade kaitsel märgati. See omakorda tõi kaasa nii annetajaid, kui uusi noori maailmaparandajaid, kes samuti omakasupüüdmatult on valmis oma aega, annet ning armastust õnnetute loomade nimel jagama.
2016 aastal läks meie gäng üksjagu suuremaks – Kristina Krjakvina, Kaija Paalberg, Getter Madison, Annika Alliksoo, Eneli Kristenbrun, Keity Särg, Katrin Toome, Gabriel Vodolatzenko, Edit Annusver, Lee Lepiksoo, Virge Võsujalg, Sibelle Lee, Eino Roosioks on vaid mõned nimed, kes on liidu tegemistega liitunud ja annavad oma panuse, et loomade elunatukest kasvõi veidikenegi elamisväärsemaks siin Maarjamaal muuta. Minu poolt tere tulemast ja loodetavasti hakkab hea lugeja neid nimesid üsna tihti kuulma ja nägema.
Katrin Idla eestvedamisel on sel aastal loodud täiesti toimiv võrgustik ka vigastatud siilide, oravapoegade ning lindude tarbeks ja tulevikus saame neile hoiukodusid kuni loodusesse tagasilaskmiseni pakkuda. Tõsi, seda teeme me küll seadusevastaselt, sest meie riigis ei tohi nimelt metsaasukaid aidata! Midagi pole teha, sest iga rahvas väärib oma valitsejaid ja ise me oleme nad sinna etteotsa valinud! Praegune seltskond oskab loomi aidata ainult sõnades! Hea kui sedagi!
Ja siis räägitakse valimislubadustes „Uuest Põhjamaast!“ Huumor kuubis! Uus Põhjamaa algab eelkõige sellest kuidas inimesed mõtlevad ja elusolendeid ning loodust kohtlevad ning päris skandilaavlaste tasemele ei küündi me vaimse arengu koha pealt veel nii pea! Võtke või jätke, aga nii lihtsalt on!
Veidi ka järgmise aasta plaanidest. Loomakaitse Liidu kõrgendatud tähelepanu saavad kindlasti tallid ja nendes elavad hobused. Tartus plahvatanud skandaal on ajanud tagajalgadele paljud looma- ja hobusõbrad ning taoline olukord ei valitse ainult sealses kahes tallis.
Saaremaa loomade turvakodu on kauge „ookeani“ taga omadega päris üksi ja jännis - 200 kassi ja tuleb vaid juurde, käputäis naisi nende eest hoolitsemas, uusi kodusid loomadele on üliraske leida – see on saarlaste reaalsus, kes teevad enneolematult head ja omakasupüüdmatut tööd! Liit lihtsalt peab neid aitama, et need toredad inimesed ühel heal päeval „läbi ei põleks“ ja käega ei lööks!
Heade naabrite soomlastega sai suvel tõsisem kontakt loodud ja nad olid enneolematult palju abiks Eesti ajaloo suurima kassikoloonia likvideerimisel. Kuna meie Keity õpib parasjagu selles riigis loomade eest hoolitsemist, siis saab tema ülesandeks koostööd parandada ja mõlemale poolele kasulikke projekte ellu viia.
Veel pusime loomasaate kallal ja aitame kaasa nn loomaveebi avamisele. „Kaua tehtud kaunikene“ või „habemega nali“, võiks juba selle projekti kohta öelda, sest asi venib ja venib ning kohati tundub, et venima ta jääbki. Tegelikult pidi ilmarahvas seda nägema juba alates homsest, aga ilma rahata head asja pelgalt vabatahtlikkuse alusel ei tee. Uus tähtaeg on minu sünnipäev ehk 30 jaanuar ja üritan siis endale ise kinki teha ehk minu aur lähebki laias laastus just selle projekti käivitamisele. Elame-näeme, aga unistada ju tulebki suurelt! Eks ole?
Kümnes loomakaitsja aasta on juba käes ja ega selle „hobi“ eest medaleid või palka jagata vaid reeglina saad ikka kiruda ja piki pead!
Ometigi tegime vanade olijate ehk liidu asutajate Pille, Piret'i ja Kadri'ga viimase pingutuse, et kogu senine töö aia taha ei lendaks. See tasus end ka ära ja meie tegevusi loomade kaitsel märgati. See omakorda tõi kaasa nii annetajaid, kui uusi noori maailmaparandajaid, kes samuti omakasupüüdmatult on valmis oma aega, annet ning armastust õnnetute loomade nimel jagama.
2016 aastal läks meie gäng üksjagu suuremaks – Kristina Krjakvina, Kaija Paalberg, Getter Madison, Annika Alliksoo, Eneli Kristenbrun, Keity Särg, Katrin Toome, Gabriel Vodolatzenko, Edit Annusver, Lee Lepiksoo, Virge Võsujalg, Sibelle Lee, Eino Roosioks on vaid mõned nimed, kes on liidu tegemistega liitunud ja annavad oma panuse, et loomade elunatukest kasvõi veidikenegi elamisväärsemaks siin Maarjamaal muuta. Minu poolt tere tulemast ja loodetavasti hakkab hea lugeja neid nimesid üsna tihti kuulma ja nägema.
Katrin Idla eestvedamisel on sel aastal loodud täiesti toimiv võrgustik ka vigastatud siilide, oravapoegade ning lindude tarbeks ja tulevikus saame neile hoiukodusid kuni loodusesse tagasilaskmiseni pakkuda. Tõsi, seda teeme me küll seadusevastaselt, sest meie riigis ei tohi nimelt metsaasukaid aidata! Midagi pole teha, sest iga rahvas väärib oma valitsejaid ja ise me oleme nad sinna etteotsa valinud! Praegune seltskond oskab loomi aidata ainult sõnades! Hea kui sedagi!
Ja siis räägitakse valimislubadustes „Uuest Põhjamaast!“ Huumor kuubis! Uus Põhjamaa algab eelkõige sellest kuidas inimesed mõtlevad ja elusolendeid ning loodust kohtlevad ning päris skandilaavlaste tasemele ei küündi me vaimse arengu koha pealt veel nii pea! Võtke või jätke, aga nii lihtsalt on!
Veidi ka järgmise aasta plaanidest. Loomakaitse Liidu kõrgendatud tähelepanu saavad kindlasti tallid ja nendes elavad hobused. Tartus plahvatanud skandaal on ajanud tagajalgadele paljud looma- ja hobusõbrad ning taoline olukord ei valitse ainult sealses kahes tallis.
Saaremaa loomade turvakodu on kauge „ookeani“ taga omadega päris üksi ja jännis - 200 kassi ja tuleb vaid juurde, käputäis naisi nende eest hoolitsemas, uusi kodusid loomadele on üliraske leida – see on saarlaste reaalsus, kes teevad enneolematult head ja omakasupüüdmatut tööd! Liit lihtsalt peab neid aitama, et need toredad inimesed ühel heal päeval „läbi ei põleks“ ja käega ei lööks!
Heade naabrite soomlastega sai suvel tõsisem kontakt loodud ja nad olid enneolematult palju abiks Eesti ajaloo suurima kassikoloonia likvideerimisel. Kuna meie Keity õpib parasjagu selles riigis loomade eest hoolitsemist, siis saab tema ülesandeks koostööd parandada ja mõlemale poolele kasulikke projekte ellu viia.
Veel pusime loomasaate kallal ja aitame kaasa nn loomaveebi avamisele. „Kaua tehtud kaunikene“ või „habemega nali“, võiks juba selle projekti kohta öelda, sest asi venib ja venib ning kohati tundub, et venima ta jääbki. Tegelikult pidi ilmarahvas seda nägema juba alates homsest, aga ilma rahata head asja pelgalt vabatahtlikkuse alusel ei tee. Uus tähtaeg on minu sünnipäev ehk 30 jaanuar ja üritan siis endale ise kinki teha ehk minu aur lähebki laias laastus just selle projekti käivitamisele. Elame-näeme, aga unistada ju tulebki suurelt! Eks ole?
Juba järgmisel nädalal kuulutame välja ka ühe vahva lastele mõeldud nimekonkursi. Ja nimelt tuleb batuudikeskusesse „Happy fly“ ehk „Õnnelik kärbes“ loomakaitse liidu tuba, mille renditulud tulevad otse meie arvele loomade abistamiseks. Tänud siinjuures Ain Miller'ile, kes väga suure laste-ja loomasõbrana selle võimalikuks tegi. Avamine on planeeritud 29. jaanuarile ja loodetavasti on jumalad meie poolt ning kõik läheb plaani kohaselt.
Nii, et hakake juba koos perega vahvaid nimesid mõtlema - auhind võitjale saab oelma üsna tore, aga sellest pikemalt juba järgmisel nädalal. Loomulikult on plaane ja unistusi veel kümneid, kui mitte sadu, aga hakkame aga otsast pihta, et ka järgmise aasta lõpus saaksime öelda: „Oli väga tegus ja üldsegi mitte sitt aasta!“
Soovin teile mõnusat aastavahetuseprallet ja siinjuures valige ise kas võtate viina:
• nagu rootslased – koos veega
• nagu venelased – ilma veeta ehk puhtalt
• või hoopis nagu soomlased – vee asemel!
Andku mu põhjanaabritest sõbrad, tuttavad ja sugulased see väike tögamine nüüd andeks. Ja pange ikka tihastele pekki ning võtke oma lemmikud õhtuse tulemöllu ja paugutamise ajaks tuppa! Head uut aastat - mingu teil kõigil hästi!
"Ja nalja ja naeru! Ja julgust öelda ning sekkuda isegi siis, kui see vaid häda kaela võib tuua", soovin teile ka. Veel soovin, et naudiksite järgmisel aastal igat päeva ja et uus aasta ei tooks teie peredesse surma, valu, haigust ega vaeva!
Nii, et hakake juba koos perega vahvaid nimesid mõtlema - auhind võitjale saab oelma üsna tore, aga sellest pikemalt juba järgmisel nädalal. Loomulikult on plaane ja unistusi veel kümneid, kui mitte sadu, aga hakkame aga otsast pihta, et ka järgmise aasta lõpus saaksime öelda: „Oli väga tegus ja üldsegi mitte sitt aasta!“
Soovin teile mõnusat aastavahetuseprallet ja siinjuures valige ise kas võtate viina:
• nagu rootslased – koos veega
• nagu venelased – ilma veeta ehk puhtalt
• või hoopis nagu soomlased – vee asemel!
Andku mu põhjanaabritest sõbrad, tuttavad ja sugulased see väike tögamine nüüd andeks. Ja pange ikka tihastele pekki ning võtke oma lemmikud õhtuse tulemöllu ja paugutamise ajaks tuppa! Head uut aastat - mingu teil kõigil hästi!
"Ja nalja ja naeru! Ja julgust öelda ning sekkuda isegi siis, kui see vaid häda kaela võib tuua", soovin teile ka. Veel soovin, et naudiksite järgmisel aastal igat päeva ja et uus aasta ei tooks teie peredesse surma, valu, haigust ega vaeva!
