30 detsember 2016

„Appi! Laimatakse! Valetatakse! Annan kohtusse!“

Just taoline röögatus on viletsate loomaomanike ja -piinajate enimlevinud reageering kui nende unarusse jäetud loomi kontrollimas käiakse. Visiidid visiitideks, aga kõige rohkem näib neid kodanikke häirivat just see, et ma julgen neist lugudest kirjutada.

„See ongi loomapiinajatele kõige suurem karistus, kui sa nende lood ja teod avalikustad!“, ütles mulle suvel üks eakas loomasõbrast vanahärra, kes südant oma naabri koera pärast valutas. „Poliitikuid, kohtunikke ja riigiametnikke loomad ei huvita ning seetõttu sa lausa pead kirjutama! Kas sa ikka julged või lööd ka araks?“

Ei ma löö araks midagi ja küllap olen seda ka kümne aastaga juba tõestanud. Mõistagi on mind oma sada korda ka laimamises süüdistatud ja maapõhja neatud, aga ega see mind suurt ei morjenda. Lisaks on pärast üllitisi nii mõnegi loomakese eluke tuntavalt paranenud ja see on vast ongi oluline.

Nüüd aga siis järjekordsetest minu üllitistest, mis loomapiinajatele või väärkohtelejatele pinnuks silmis või okkaks persses on.


Mäletatavasti kirjutasin üsna hiljuti Väike-Maarjas elavast chihuahua-laadsest koerast, keda sunnitakse aastaringselt õues elama. Pärast kirjatükki on ühtteist muutunud ja sellest anti mulle eile teada. 

„Tere taas, hr. Heiki!

Aitäh vastamast! Minule teadaolevatel andmetel külastati seda perekonda ja oh imet - probleeme polnud ja koer ei olegi väärkoheldud vaid magas külastamise ajal toas diivanil.

Ja kõik mida ma kirjutasin, oli seega üks suur vale. Pealegi pidi hakatama nüüd otsima tolle pere laimajat, et teda karistada. Lugesin seda artikli alt kommentaaridest. Praegu on jah, peale teiepoolset külaskäiku koer olnud silma alt ära, s.t. varjus, aga kui kauaks jälle, tekib küsimus?!

Miks alati pööratakse asjad vastupidiseks? Mõtlen siin all inimesi, kes soovivad siiralt loomi aidata, aga hiljem on nad hoopis pahad, kes on kadedad ja ei tea mida veel..... Larry pere pesi ennast osavalt puhtaks sel juhul. Lugege hr. Heiki ise Larry artikli alt kommentaare, saate asjale parema pildi, minu jutt siin jääb äkki Teile segaseks... Aga ikkagi olen tänulik, et kohal käidi ja koer on vähemalt praeguse seisuga varjus. Kahju, et asi sellise pöörde võttis ja nüüd on süüdi inimesed, kes koera aidata püüdsid.

Aitäh kõige eest, head vana - aasta lõppu ja teguderohket uut aastat Teile kõigile!!!“




Teine, kes jumala poole rusikat vibutab ja nii TV3, naabreid, kui ka mind valetamises süüdistab on Laagris elav hr. Kruus. Värskendame mälu – Tallinnas, Meelespea uulitsal sai noor leonberger kõva mürgistuse ja vaakus elu ning surma vahel. Ka pere teine koer sõi mürgipalukesi, aga pääses kergemalt. Sama härra elamisega piirneva teise naabri bernhardiin suri aga mõni aeg tagasi ja kõik viitab mürgitamisele.

Turvavideol on näha kuidas härra öösel taskulambiga aeda valgustab ja ka koera, kes sealsamasmidagi sööb. Täna väidab härra, et ta käis hoopis kontrollimas, et ega jummala eest mürk toredate koerte juurde polnud sattunud ning ta pakkunud neile hoopis leiba.

„Valetavad, kõik valetavad! Paneme kinni ja laseme maha!“

Kuigi enamuse jaoks on selge, mis seal toimus, siis eesti kohtus võib taolise lora ajamine ka läbi minna, aga küll aeg annab arutust. Seniks aga peaksid sealse kandi inimesed oma koerad ja lapsed igaks juhuks toas hoidma, sest vabalt võib jälle nii minna, et öösel tulevad UFO-ga tulnukad, kes hr. Kruusi aiast rotimürgi võtavad ja seejärel selle küla vahele laiali paotavad. 



Veel tõstsime suvel lärmi Sämmi pärast, kes oli sunnitud elama üksi mingi tarekese juures ja keda vähemalt üks külaelanik toitis. Mäletatavasti kuulus too koer lausa valla volikogu liikmele. Kisa oli suur ja jõudis isegi kohalikku lehte:

„Appi, Valner valetab ja see Kertu Jukkum ka!“

Täna elab Sämmi tollesama volikogu liikme juures kodus ja härra kutsus isegi külla ning soovis, et sellest võiks ka kirjutada. Loomulikult kirjutan, sest eesmärgiks oli ju koera olukorra parandamine, mitte „ära panemine“ ning antud juhul sai loomake abi. Tõsi, seda mitte küll tänu kohaliku veterinaarkeskuse klouni sekkumisele.

Viimane, kes loomakaitsjad ja mind isiklikult lausvaletamises süüdistab, on Tartu ratsakooli boss Lembit Kalev:

„Tere Eestimaa Loomakaitse Liidu ning Veterinaar- ja Toiduameti esindajad.

Kui MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liitu on laekunud kodanikelt kaebus, siis vastavalt korrale tuleb see edastada Veterinaar- ja Toiduametile, nagu ELL ka oma FB postituses teada annab.

Tartumaa Veterinaarkeskuse peaspetsialist Peeter Kukk teostas 14.10.2016 Tartu tallis, asukohaga Jänese 23 Tartu, hobuste pidamise kontrolli. Kontroll teostati Eesti Ratsaspordi Liidust laekunud vihje alusel, milles väideti, et Tartu Ratsakoolis on hobuste pidamine mittevastav ja hobustel on liialt suured treeningkoormused ning hobune on vajanud meditsiinilist abi, kuid mida talle ei pakutud.

Tartumaa Veterinaarkeskuse poolt 17.10.2016 koostatud kontrollaktis 12-27-16/049 Tartu tallis viibivate hobuste pidamise kohta ettekirjutused puuduvad. Lähtuvalt eeltoodust ei pea mina ELL poolt pakutud täiendava sõltumatu eksperdi ehk veterinaari kaasamist vajalikuks.



Manuses veelkord VTA kontrollakt (Tartu Ratsakool), minu vastuskiri (VTA); EMÜ Suurloomakliiniku veterinaaride Triin Rinalto, Egne Vellner, Maria Kivastik poolt teostatud hobuse LAFERME silma ülevaatuse ja testi protokoll (EMU_ylevaatus).

Palun MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liidu esindajatel oma FB lehelt koheselt eemaldada hobune Laferme silmavigastusega pildid ja Tartu talli kompromiteerivad tekstid ning lõpetada viha ja vaenu külvamine.“


Veider suhtumine sellel härral, sest kaebajaid on ju kümneid ja egas ometigi kõik need tartlased heast peast hakanud valesid välja mõtlema? Sellel aastal ma lubasin halbadest asjadest mitte kirjutada ning meite tujusid mitte rikkuda. Kohe-kohe on aga aastavahetus käes ja juba järgmisel nädalal saate lugeda nende inimeste kirju, kes nende tallidega otseselt seotud on või kunagi olid ning mind absoluutselt ei koti, et Veterinaar- ja Toiduamet taaskord midagi taunimisväärset ei leidnud.

Muide, etteruttavalt võin öelda, et „Loomavihkaja 2016“ on just eelpool mainitud ametist pärit. Kes? Kus? Miks? Ärge sapsige ja kannatage – juba homme saate teada!

Omalt poolt luban aga ükskõiksete jõhkardite kiunumise ja ähvarduste kiuste ka järgmisel aastal õnnetute loomade saatusest kirjutada. Tõttöelda ma kavatsen veel rohkem nende kaitseks sõna võtta ja senini köhisin kõigest häält puhtaks. Nii et arvestagu ja hääd lugejad pangu end siis samuti uuteks suurteks pealkirjadeks nagu

"Appi! Appi! Valner valetab ja teeb meile liiga! Me väga-väga armastame tegelikult oma koeri või hobuseid", valmis!

Mõnusat vana aasta lõppu kõigile headele inimestele! Rõhk sõnapaaril "headele inimestele!"