Rooküla rahvas! Kelle ülisõbralik kiisuke plehku pani?

Harjumaale, Rookülasse ilmus mõned päevad tagasi vigastatud kass. Puges aga veranda alla peitu kuniks majaomanik Kaidi teda märkas. Heasüdamlik naine võttis ühendust Loomapäästegrupiga ja ühingu vabathtlik Mark Reisi toimetas valukannatava kiisu koheselt Loomade Kiirabi Kliinikusse.

Noor, isane kass oli väga sõbralik ja lõi isegi vägevalt nurru kui sai aru, et abi on tulemas. Igal korralikul loomal peab nimi olema ja arstid ristisid ta Roo’ks selle küla järgi kust ta leiti. Kahjuks kiipi polnud ja sestap ei saanud me omanikku otsima hakata.

https://loomaveeb.ee/rookula-rahvas-kelle-ulisobralik-kiisuke-plehku-pani/

Žorik sai oma kuju juurde ka selgitava stendi

Kuigi pea kõik kohalikud teavad, kellele pühendatud kivikuju Põhja-Tallinnas Arsenali keskuse ees seisab, siis kaugemalt nurga inimesed kehitavad vaid õlgu. Nüüd on ka see mure lahendatud, sest äsja paigaldatud infostendilt peaks leidma vastused kõikidele hulkurkoer Žorikuga seotud küsimustele.

Lugu saad lugeda SIIN

Lambakoer Niva koos perega tänavad!

Lambakoer Niva on tänu teile head annetajad lõplikult terveks tunnistatud. Eile ennelõunal eemaldas dr. Kristo Klaassen Billy loomakliinikust need jubedad rauakolakad ta käpa ümbert ära ja edasised kontrollkäigud pole enam vajalikud. Hästi väike longe on, aga see käib asja juurde. Hurraa ja katame lauad!

Täispikkuses on lugu loetav Loomaveebis

Paljukannatanud Deana palub teid appi!

Kirjutan teile täna ühest Mulgimaa kurvikast kassiprouast, kel nimeks Deana. Senine eluke tal lill just polnud, kaugel sellest. Loomapäästegrupi hoole alla jõudis kassike kuskil aastake tagasi. 

Lugu sai alguse nagu ikka – elas kord memmeke, kes ilmaasjust veidi omamoodi aru sai ning tema eesmärk oli vististi kõik maailma kiisud enda elamisse ümber kolida. Mõistagi ei suutnud ta sellele karjale vajalikku hellust ja korralikku kõhutäit tagada, arstiabi osutamisest rääkimata.

Lõpuni lugemiseks klikka end Loomaveebi.

Tibi - rõõmustamise maailmameister

Facebook tuletas täna üht aastatetagust Tibi lugu meelde, mida kohe ka edasi jagasin. Nii võluvat (koera)naeratust on ju patt jagamata jätta. Ja nagu tellitult oli meil ka just nüüd järjekordne arstiaeg kinni pandud. Me oleme ikka tublid ja nagu proua Kaile sai lubatud, et Loomapäästegrupp hoolitseb tema tervise eest kuniks päevi antud, nii on seda lubadust ka täidetud.

Ega tal miskit viga ole vaid tavarutiiniga tegu - vaktsineerime, kaalume, kompame ja kuulame põhjalikult läbi, küüned lõikame kah ää ja vereproovi teeme aastas korra ka. Viimane protseduur läks sedapuhku küll täiesti nihu, sest Tibi ei tahtnud tilkagi loovutada. Ju tunnetab, et riik on kõvas kriisis ja siis tuleb kõik enesele hoida.

Delfi: "Sõnavabaduse ja surnud küülikute nimel!"

Tallinna ringkonnakohtus lõppes sel nädalal neli aastat väldanud saaga, milles kohtualuse rollis oli loomapäästja Heiki Valner. Tema peale oli kaevanud Lääne-Virumaa kohvikupidaja, kes tundis, et Valner tegi talle ühes oma blogipostituses liiga. Naine nõudis Valnerilt ka hüvitist, kuid peab seda nüüd hoopis ise maksma.

Üks jant leidis oma otsa ja mul on äärmiselt piinlik, et kohtunikud ja advokaadid peavad sellise tühja-tähja jamaga pikki aastaid oma elust raiskama. 

Keijole tänud ja kogu Lindebergi pundile hip-hip-huraaa! Te olete parimad!

Delfi tegi kokkuvõtva loo ja seda saate lugeda SIIN

Paganama Ferrero Raffaello!

Kui armastad, siis ütle seda kamašokolaadi keeles. Saades väljamaa reklaamist innustust otsustasin kah romantikuks hakata ja vanamoori üllatada. Telekas nad ju kõik nii õnnelikud, õnnelikud.

Ohh sa vana kurat, kus vihastastas ja virutas sellesamuse tahvliga mulle piki pead. Säh sulle eelista kodumaist! Säh mulle ole romantiline!

Tere sügis!

Vastikult valge ja palav suvi on lõpuks möödas ning sügis koos pilkase pimedusega käes. Mõnus.

Pimedus on hea. Näiteks võtan õhtul Rutsi ja malaka ühes ning lähen tänavale annetusi korjama.

Imearmas pisikoera kostüüm

Californias ja Austraalias on vägev lumi maas. Kui loominguliselt läheneda, siis Stroomi päikeserand koos kuldsete liivadega asub geograafiliselt täpselt nende vahel ja sestap ei tasu imestada, et hanged kuni kaenlaalusteni on ka siin täitsa olemas.

Ka meri juba jääs ja vaesed pardid-luiged on kõik puha kinni külmunud. Käisin hommikul teisi leeklambiga lahti sulatamas. Ütlesin neile, et viimane aeg oleks lõuna poole lennata.

"Aitäh Velomarket!"

"Kop-kop-kop"

"Kes on?"

"Kirjakandja Petškin. Ma tõin kuulutuse teie poisi kohta."

Mul oli umbes sama lugu nagu nõuka-aegses Uspenski raamatu järgi vändatud multikas, milles poiss Fjodori vanemad pakkusid jalgaratast sellele, kes oskab neile koos kassi ja koeraga leelet tõmmanud poja kohta infot anda.

Ka mina hakkasin juba maikuu lõpust saati Kalamajas käima ja muudkui koputasin iga jummala päev Velomarketi aknale kop-kop-kop, aga selle vahega, et pakkusin jalgratta vastu kodutuid kasse.

Aitäh headele inimestele! Niva pääses operatsioonile

Tartu maanteel autolt löögi saanud lambakoer Niva käpaoperatsioon jäi raha puudusel ootele, aga nädalavahetusel loomasõbrad koondusid ning annetasid ühtekokku 14078 eurot. Hädavajalik ortopeediline protseduur sai teoks eile Billy loomakliinikus ja möödus väga edukalt.

Lugu on loetav SIIN

Vanavanemate päeva loomisel oli oma osa ka Reporteril

Pühapäev on vana-vanemate päev. Ja see ei ole niisama suvaline päev, nagu näiteks rahvusvaheline kassipäev, vaid see on Eesti riiklik tähtpäev.

Reporteril on selle päeva saamises oma osa, mida tuletas valitsuse pressikonverentsil meelde ka peaminister Kristen Michal.

Uudislugu on nähtav SIIN

Kuidas te rasedaga räägite?

Reedel võib iizimalt võtta ja sestap räägin, mis minuga ühes suuremat sorti poekeses juhtus. Tuian sääl mööda saali ringi ja üks paarike, aastaid neil nii 65-70 ringis, vestlevad väga elavalt ja provva põrutas mulle täiega otsa. Õukei ja ikka juhtub ning vabandusest oleks piisanud kuid tädike kukkus põrkama:

"Vaadake ikka ette kuhu astute!"

Tere tali ja siis mul kihvatas ning kerisin hääletooni kohe korralikult kõrgemaks:

Aitame koos lambakoer Niva operatsioonile!

Meditsiin on kallis. Veterinaaria tundub kallimgi veel. Inimestel on vähemalt lootust tervisekassast tuge saada, aga loomade ravi sõltub täies ulatuses pererahva rahakotist. Aina kallinevate hindade ja kahanevate sissetulekute perioodil olen täheldanud, et aina enam loomi jäetakse ravita. 

Ei-ei-ei, mitte pahatahtlikkusest vaid raha lihtsalt pole. Pane või oma kallis lemmik “magama”, et ta piinlema ei peaks. Nii mõnigi on selle otsuse raske südamega just seetõttu vastu võtnud. Samas olukorras on praegu Kose-Ristil kodunt plehku pannud ja Tartu maanteel auto alla jäänud 2-aastane karjakoer Niva.

Lugu on loetav Loomaveebis

Leia pildilt sokk!

Eile õhtul oli siis säherdune vaade enne kui põhku pugesime. Pildil peaks kuskil olema üks sokupoiss, jänku Juta ja ka Ruudi, kes siis sõprust sobitama läks. Ärge hakake üldse otsima, sest ei leidnud neid isegi üles.

Varem käis ka noor rebane meid uudistamas, aga tema rohkem ei tule - jäi auto alla ja vedeleb Rannamõisa teel siiamaani. Üks vares läks nokkima ja laiaks sõideti temagi.

Lapsehoidjad

Laps on hoitud. Ja puhtaks lakutud. Nagu isegi näete on Ruts ja Cookie selle töö jaoks nagu loodud. Tegelikult võiks nad isegi koolides õpetada ja keeleeksamiga nemad juba jänni ei jääks.

Varesmarjukesed

Mnjah, sügis saabub ja viljad valmivad. Õunu on tänavu umbselt. Varesmarjukesed on ka juba küpsed ja puu lausa lookas.

Varesed on ühed igati tänulikud marjad kui vaadata kasvõi mu masinaid - kõik on nii ää maskeeritud, et ükski Putini rakett neid küll üles ei leia. Asi seegi ja olgu nad tänatud!

Ohtlikud punased masinad

Mul on põhjendatud kahtlus, et neil tüüpidel küll juhilube pole. Samas ei rikuta ka otseselt seadust. Kohe selgitan, nö harin teid natuke.

Ja nimelt uue EL määruse kohaselt pole lube vajagi kui sul on punast värvi auto - see hakkab juba kaugelt silma ja kõik oskavad eemale hoida.

Võrumaal asuvad kiisud ootavad pikisilmi kodupakkumisi

Eelmisel aastal “tekkis” üleöö Värskasse Setoman puhkekeskuse juurde üks kassipere – emme koos nelja pojaga. Pealtnäha täitsa kodukiisud, kes inimest ei peljanud. Mis inimene see küll on, kes vastu sügist kassid kodust välja viskab? Pole siin vaja mingit erilist inimtõugu otsida, sest meite riigis on selline käitumine üsna tavaline ja “normaalne”.

Lugu on loetav Loomaveebis

Uskuge Rutsi!

Läheb tormiks. Kapten tuli tuppa. Ärge ilmajaama uskuge, seal töötavad tainapead. Uskuge Rutsi!

Üks vahva suvine mäng

Suvi. Romantika. Iga päev tuleb jagada fotosid kaunitest päikeseloojangutest või lõkkest. Täiega nõme. Mõistan, et ka puhkusest ja romantikast võib siiber saada. Jube läila värk!

Ei tasu aga pead norgu lasta ning lahendus võib olla lähemal kui arvate. Lausa mängeldes võib enda ellu vurtsu, põnevust ja vaheldust tuua. Täna tutvustangi teile üht täiskasvanute mängu, mis mõeldud eelkõige romantikast tülpinud paaridele.

Minge voodisse ja vahekorra ajal oma kaaslase rindu õrnalt masseerides peaks mees ütlema:

Kas kaasaegne lehmapidamine või hoopis loomapiinamine?

Loomaveebi vihjeliin vihje@loomaveeb.ee töötab juba päris korralikult ja kõik põhjendatud murekirjad saadame kohusetruult asjaomastele ametkondadele edasi. Mõistagi ei tee me neist automaatselt kohe artikleid, aga see pole vast ka inimeste esmane soov vaid abi otsitakse ikka loomale.

Tänase vihjega teen erandi, mida saate lugeda SIIN

Nimekaid loomi, kes aastal 2024 telesse oma muret kurtma läheksid, pole olemas

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumil valmis hiljuti loomakaitseseaduse väljatöötamiskavatsus, millest lähtuvalt hakatakse tulevikus keelustama koerte ketis pidamist, steriliseerima ja kastreerima kodukasse, et need kontrollimatult ei paljuneks, ning pannakse piir zoofiiliale. Sarnaste ettepanekutega tuli mitu aastat tagasi välja rahvaalgatus #aitab. Selle eestvedaja Heiki Valner arutleb, miks loomakaitsjate senised ettepanekud prügikasti on lennanud.

https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/120302952/arvamus-heiki-valner-nimekaid-loomi-kes-aastal-2024-telesse-oma-muret-kurtma-laheksid-pole-olemas

Turba staarkass Kusti õnnetu lõpp

Väga paljud, kes Haapsalu maanteel Turba alevikus asuvas Olerexi tanklas käinud, on kindlasti seal ka kass Kustiga kohtunud. Ta oli justkui palgaline tervitaja, kes külastajaid soojalt vastu võttis.

Alates tänasest te temaga kahjuks enam kohtuda ei saa, sest eile sõideti Kustist sealsamas otse ukse ees nagu puunotist üle. Autosolijad kütust ei tankinud ja poes ei käinud. Milleks sinna siis üldse sõideti? Pealtnägijate kinnitusel tegi naisterahvast autojuht seda sihilikult ja tegu polevat juhusliku õnnetusega.

Täispikkuses saate seda lugu lugeda SIIN

Ilusat nädalavahetust meile kõigile!

Valged ööd. Siis peab olema Eestis ja mitte koduseinte vahel vaid metsas või rannas. Öösel hea ringi konnata. Täiega naudin. Väga täiega. Ruudi ka.

Merest eelmistest nädalavahetustest juba kõrini ja sedapuhku tahtsin jõge või järve. Mõeldud-tehtud. Keerasime kodujärve poole. Seda enam, et "vana hea ratastega punane kodu" on taas mu käes. Kodu on kodu ja "uue halliga" pole veel harjunud.