Penskar sai lõpuks lõuksi. Juba teist korda sel nädalal. Silm puhta paistes. Elu on ebaõiglane ja lapsed on nii-nii nõmedad!
Keda ma selle sinikaga nüüd laupäeva õhtul landin? Õige, mitte kedagist kui just mõne pimeda otsa ei komista. Järelikult vaatan Prillitoosi kordust. Juba viiendat korda jutti. Reedake siit ma tulen.
Lapsed on meie tulevik! On nad jeee - homne ei jõua kätte tullagi kui sulle eile juba ots peale tehakse.
