"Viimane"

Viimane söömaaeg ja jalutamine lemmikpõllul. Küll peremehe süles, sest endal rammu enam pole. Mida ma loran? Pole ma mingi peremees ega omanik kunagi olnud oma lemmikutele vaid eelkõige ikka sõbra eest! Viimane loojang ja ühised hetked. Viimane hingetõmme.

Äkki nüüd oleks aeg patukahetsuseks ja tunnistada üles, et olen VARAS, kes surmale sendi võlgu olnud vana, haige ja näljutatud koera ketist tuuri pani? Muudmoodi siin loomavihkajate paradiisis ju veidi teistmoodi väljanägevaid elusaid hingi aidata ei saa!

Ärge ametnikud nüüd hingeldama ka kukkuge, sest nagunii ma "lõhki" ei lähe. Isegi kui läheks, siis enam te Aadut ikka kätte ei saa, et teda vägivaldsele joodikule tagasi anda, sest viimasel on "ASJALE" seaduslik õigus!

Aadu on kaitstud nüüd ja igavesti nii haiguse, külma, nälja, julma peremehe, kalgi ametnikearmee kui ka Eesti Loomakaitseseaduse eest, mis tegelikult ei teda ega ühtki teist looma kaitse.

Unustage ära ja tühja ma kahetsen. See polnud patt! Tegelikult ma hoopis valetasin, et kõvat meest mängida ja tõestage vastupidist. Ei ole mul aega teie külmadesse kalasilmadesse vaadata ning meie õigusruumi eksimatusest ja ülimuslikkusest kiidulaulu kuulata. 

Nüüd olen mõnda aega väheke eemal või "mujal". Natuke omaette. Võib-olla ronin putlisse ka päevaks-paariks ning Püha Kolmainsust Ruudit, konjakit ja mind võib kuskil metsatukas või vee ääres näha. Me kõik maandame hingevalu ja ängi omamoodi. Mina saan nii kõige paremini hakkama. Igaks juhuks mainin, kui teil on äkki ootus-lootus, et torman igat õnnetut looma aitama. Ei torma ja laske mul nüüd veidike olla.

Küll ma Taadu-Aadust korraliku loo ka kirjutan, aga alles siis kui ma enam nii kuradi kurb pole. Seda nutulaulu ei viitsiks nagunii keegi lugeda ja pärast oleks endal ehk häbigi, et sisemuse nõrkuse hetkel taas ilmarahva ette laiali laotasin.

Olen oma loomadega käitunud nii, et kui neilt kunagi taevas päritama peaks, et kuidas maapealne eluke ka oli, saaksid nad vastata, et täitsa toreda inimese juurde sattusid elama ja jäid igati rahule.

Kui Aadu praegu kellegile seal kõrgel nii vastaks, siis polekski ma enam nii kurb vaid täitsa õnnelik mees .....