22. aprill 2019

"Adaverekad! Kas keegi tõesti ei tunne oma koerast puudust?"

Üleeile Tartu maanteelt päästetud Annaks ristitud kutsa on Loomapäästegrupi hoiukodus Tallinnas. Homme ootab teda korralik pügamine ja pediküür.

Siis "piiname" vaesekest natuke ehk viime Sõle kliinikusse ja kompame ta tervise üksipulgi läbi. Äkki saame ka sotti, miks tal need karvad maha tulid? Tagasi need vast enam ei kasvagi, aga talveks anname palitu koerale kaasa kui me laos taolist numbrit muidugist on. 


Seejärel vaktsiin ja kiip naha vahele ning siis ma tahaksin väga omanikku näha. Enne ei juhtu midagi. Kui see ei õnnestu, siis otsime uue kodu, mis on tegelikult ehk juba olemaski. Ise arvan, et ta on vanainimese koer ja tal ei pruugi Facebooki ollagi. Veel arvan, et Anna pole elanud halba elu, aga pügamine käis ehk vanainimesele üle jõu. Võin muidugi ka mööda panna.


Mõned arusaamised, millest lähtun ja loodetavasti järgivad neid ka teised gängi vabatahtlikud:

  • Iga hulkuv lemmik peab koju tagasi jõudma kui pere vähemalt hindele 3+ vastab ja nad üleüldse väärivad looma. Eelkõige mängib rolli suhtumine oma looma, kõik ülejäänu on köki-möki ning inimest saab alati aidata kui ta veidi omadega jännis on.
  • Kui inimesel on poogen ja Annal on tõenäoline võimalus oma elupäevad Tartu maanteel autorataste all lõpetada, siis imegu muna ning vahet pole on see omanik noor või vana ning Asjaõiguseaduse sätega võib ta oma taguotsa pühkida.
  • Kui on kahtlus, et Anna edasine eluke on kehva ja ta näeb näguripäevi, siis omanik imegu muna ning vahet pole on ta noor või vana ning Asjaõiguseaduse sätega võib ta minu poolest oma taguotsa pühkida. Lihtne.

Ülejäänutel juhtudel peab aga iga loom oma koju tagasi jõudma. Sestap oleksin jagajatele tänulik.

Infot ootame nagu ikka 53 230 230 või help@animalrescue.ee


Mina tänan!