19 mai 2017

„Sae needus ehk nisanäpud metsa tegemas!“

Ema haual on vaja hekk lühemaks võtta. Tegelikult häbi mulle, sest see on juba mitu aastat plaanis olnud, aga senini olen piirdunud ikka pügamisega. Nüüd teen ära ja võtsingi sae ühes ning sättisin sammud kalmistule.

Sael olid paraku teised plaanid ja ma võisin teha kõiksugu trikke, aga kurivaim käima ei läinud. Mida kuradit? Eelmisel õhtul töötas nagu kellavärk! Egas muud kui trampisin sõbra poole ja võtsin teise sae ka kaasa. Mu Soome laps oli parasjagu Maarjamaal ringi tuuseldamas ja see tuli ätile appi.

„Tore laps, aga tühja ma teda selle pisku eest veel testamenti sisse kirjutan!“



Kui terariistad ja eriti veel keerlevad-pöörlevad terariistad mängus on, siis tuleb alati vanemtöödejuhataja, standartenführer Lehtveer ka kaasa. 

Parem karta kui kahetseda, sest pärast seda kui viimati noa ja kahvliga sööma õppisin, lamasin neli päeva EMO intensiivravipalatis. Pärast seda Kats enam ei riski ja isegi kui ma õhtuti kodus heegeldan või sokke koon, siis hoiab ta mul ikka kiivalt silma peal, et mõnda traagilist või fataalsete tagajärgedega õnnetust ei juhtuks.

„Nii ja nüüd tõmmake kõvemini nisanäpud! Kohe näha, et siidikäed ja hellikud, et ei saa saage käima!“, asus proua Hitler kamandama. „Tee lahti ja vaata üle, karbuss on kindlasti täis.“

„Ei noh, ma võin ju vaadata, aga ega sellest tolku pole. Ma olen elu jooksul tu...i ka küll ja küll vaadanud, aga ega see minust günekoloogi tee!“

„Jutud jätta ja asuge aga tööle!“


"Mida sa siin ikka asud kui käed on taguotsast välja kasvanud?"

Karm on see eluke ikka kui pead sellise kamandava „meesnaisega“ koos elama. Ega meil on tegelikult juba ammu soorollid sassi läinud ja eks ma püüan nüüd juba talle „hea naine“ olla, aga see ei taha kuidagi õnnestuda – ikka ja jälle on midagi pahasti! Ohh naised, kui hästi ma teid tegelikult mõistan! Muide, eile õhtul tuli jutuks pisipere ja ilmselt ka sünnitama pean mina minema! OMG!

Aga läheme oma saejamaga edasi. Tirisime neid puid langetama pidavaid aparaate veel oma pool tundi käima, aga tühjagi. Kuradi kurat! Hiljuti oli kuulda uudist, et Pirita kandis olla „sarisaagija“ kinni nabitud ja kavatsesin tema kuulsusrikast tegevust jätkata, aga nüüd on ka sellel plaanil kriips peal!

Reede hommik. Laman jälle intesiivis. Käsi on kipsis, nägu paistes ja põrn rebenenud. Ei ole see füüsiline töö ikka minu jaoks! Veider, aga õigete meeste käes läksid saed kohe tööle. Õnneks Kats seda ei tea! Saed on nõmedad! Saemehed ka!