02 mai 2017

„Mis on saanud Lehtse koerast, keda memm tiris ja jalaga kolkis?“


Mäletatavasti paiskasin eelmisel kuul netti üsna karmid moblavideod, milles üks eakam daame oma koera mööda asfaldit ja treppi tirib. Ülekaaluline ja haigete liigestega koer aga ei jaksa liikuda ja viskab end maha. Memm udjab takka ja karjub ning virutab jalagagi.

„Loomakaitseseadus sätestab, et looma ei tohi ülejõukäivatele tegevustele sundida!“


Haiget koera pikki kilomeetreid vedada ja jalaga takka andmine, on seega keelatud. Kohalikud on selle memmega püstihädas – 15 aastat tagasi Lehtsesse kolinud Urve pole kohalikega mestima hakanud ja läheb lausa närvi kui keegi midagi ta koerakasvatuse kohta julgeb öelda.


Praegune koer võeti kohe pärast eelmise bernha surma. Räägitakse, et hoidis korjust toas nii kaua, et sellele juba vaglad peale tulid. Praeguse koera puhul teatakse aga rääkida, et asi pole ületoitmises vaid kutsal on kasvaja ja kõhus hoopis vesi!

Teda peetakse isegi napakaks, aga sotstöötaja sõnul seda diagnoositud pole ja tööl ta käib ja endaga hakkama saab ka. Aga koerad vaesekesed kipuvad tädi käes enne oma aega ää koolema. Kõik laiutavad käsi:

„Mida siin ikka teha? Urve ütleb, et armastab ülekõige koeri ja ilma neljajalgse sõbrata ta sureks!“

Sotstöötaja pakkus välja, et loomakaitse liit saab koera, tasub kõik raviarved, aga garanteerib, et siis annab proua Urvele peni tagasi. Mina sellega nõus polnud ja see tekitas hämmingut:

„Mis mõttes pole nõus? See on kompromiss ja prouat peab aitama!“

Õige, et prouat peab aitama, aga mitte järjekordse koeraelu hinnaga. Mõistagi saab sotstöötaja palka inimese aitamise eest. Minu asi on aga tagada ilma palgata loomadele võimalikult hea elu! Konflikt on ilmne ja kokkuleppele me seega ei jõua!

Me oleme harjunud krimisaadetest 
nägema macho kaadreid miilitsatest,kes küll rammivad mootorattaid või paljakäsi teevad kahjutuks hambuni relvastatud mõrtsukeid ja narkoärikaid!

„Vägev! Me elame turvalises riigis!“ õhkame me kõik suures õnnejunnis. Loomad paraku nii hõisata ei saa ja päriselu näeb hoopis teistmoodi
 välja:

„Kop-kop-kop! Proua Urvekene, palun laske sisse, me tahaksime teie koera näha. Oleme Eesti politseist!“

„Minge minema Eesti politsei ja ma näita teile mingit koera!“

„Hästi proua Urvekene! Me juba läheme, aga ärge enam koera mööda teed lohistage ja teda jalaga pekske! Vähemalt inimeste nähes enam mitte! Head aega!“

See kirjeldus ei pruugi vastata absoluutsele tõele, aga just selline külajutt Lehtse rahva vahel ringi liigub, et koerapiinajamutt oli üsna mitu korda vetametnikud ja pollarid pikalt saatnud. Inimesed hoiavad silma peal ja nii kui lohistamiseks läheb, helistavad pollaritele. Pahatihti nad enam kohale ei jõudvat! Nii vähemalt mulle kurdeti ja rääkijaid on rohkem kui üks-kaks!

„Mis on saanud Lehtse koerast, keda memm tiris?“, on küsimus, mida minult on päritud üle kümne korra. Tõttöelda polnud mul õrna aimugi, sest ei politsei ega veterinaarkeskuse võllid polnud ühtki teadet loomakaitse 
liidule saatnud. Üks kohalik loomasõber helistas isegi vetkeskusesse, aga talle öeldi, et ÜLLE on puhkusel ja seega ei tea keegi miskit.

Aeg läheb ja memmeke 
lohistab ikka muudkui oma koera mööda hoovi. Tõsi, ringid pole enam nii pikad ja ka jalaga udjamist pole rohkem täheldatud. Ravi ta mõistagi tagada ei suuda.

Veterinaar ja Toiduameti jukud on vait nagu kuldid rukkis! Miilitsast tuli aga paar päeva tagasi lõpuks kiri:

„Teatis väärteomenetluse alustamise kohta“

Politsei infosüsteemis POLIS on 19.04.2017 19:30 registreeritud juhtum 3140,17,0021XXX.

Juhtumi sisu
Aeg: Juhtumi algus ja lõpp: 19.04.2017 19:30 - 19.04.2017 20:00
Koht: Rägavere tee X, Lehtse alevik, Tapa vald, Lääne -Viru maakond
Juhtumi sisu:

19.04.2017.a ajavahemikul kella 19:30 -st kuni kella 20:00 -ni Tapa vallas Lehtse külas Rägavere tee X maja juures tänaval Mare XXX lohistas mööda maad, tirides jalutusrihmast oma hundikoera ning lõi teda mitmel korral jalaga vastu keha. Antud teoga pani Mare XXX toime looma suhtes lubamatu teo.

Esitatud teate alusel alustati 20.04.2017 väärteomenetlus nr 2590,17,002070 LoKS § 66'2 lg. 1 tunnustel. Menetleb Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalitus.

Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)


Meile, loomakaitse liidus tundub see tegutsemine nõme, sest kriminaalmenetluse saanuks algatada igal juhul kuna lubamatu tegu pandi toime avalikus kohas. Lisaks ei ole ka koera saatuse kohta midagi räägitud - kas võeti ära või jäeti omanikule või mis üleüldse toimub ....

Sestap panid meie juristid teel järgmise päringu:

„Lgp Lääne Prefektuur, Lääne-Virumaa veterinaarkeskus ja Tapa vald

Seoses alloleva avaldusega oleme 30.04.2017 saanud Rakvere politseijaoskonnalt vastuse, et algatatud on menetlus LoKS § 66 prim 2 lg. 1 tunnustel.

ELL juhib tähelepanu asjaolule, et looma suhtes lubamatu tegu on antud juhul toime pandud avalikus kohas ning seega vastab tegu igal juhul KarS § 264 lg 1 p 2 tunnustele ning asjas tuleb algatada kriminaalmenetlus.

Palume selgitada, millistel põhjustel ei ole asjas algatatud kriminaalmenetlust. Lisaks palun teada anda, kas koer on omanikult ära võetud ja varjupaika toimetatud.

Arvestades asjaolu, et omanik on loomaga sellisel moel käitunud korduvalt, tuleks koer temalt ära võtta. Samuti palun teatada, kas tehti kindlaks koera tervislik seisund ning kas koerale võimaldatakse vajalik ravi.

Tagasisidet oodates,
Piret Tees
Eestimaa Loomakaitse Liit


Äge lugu ja nüüd ootame vastust. Ja siis kirjutame uuesti ja nii see kordub ning koerake abi ei saa. Ei saa ka memmeke. Loodetavasti sureb peni varsti maha ja ei pea seda piina rohkem taluma! Eesti riigilt tal abi loota pole!